Lõplikel andmetel osales 15. septembril toimunud Maailmakoristuspäeval 17 miljonit inimest 158 riigist. Koristustalgud viisid läbi ka need 11 riiki, mis kannatasid septembri keskpaigas toiminud orkaanide käes.
Maailmakoristuspäeva juhi Eva Truuverki sõnul on numbritest olulisem siiski see, et tänu Maailmakoristusele aga ka mitmetele teistele keskkonnaalgatustele, on inimesed hakanud aina enam endalt küsima, kas on ikka mõistlik kasutada asju ainult 20 sekundit?
“Ühekordsete plastnõude, kilekottide, vatipulkade ja teiste sarnaste esemete üks kord kasutamine on liiga suur ressursi raiskamine. Kui see ühekordselt kasutatud asi jõuab prügikasti asemel loodusesse, on tegemist loodusreostusega, mis jõuab mikroplasti näol tagasi meie toidulauale. On selgemast selge, et kogu inimkond peab oma tarbimisharjumused kriitiliselt ümber hindama, sest meil ei ole planeeti B,” ütles Truuverk. “Me usume, et Maailmakoristuspäev andis harjumuste muutmiseks hea tõuke ja kõik need miljonid inimesed, kes oma riikides koristamas käisid, on ülemaailmse prügiprobleemi uued eestkõnelejad ja eeskujud, kes hakkavad edaspidi kujundama väga paljude teiste inimeste hoiakuid ja käitumist.”
Suurimad prügikoristajad riikidest olid viimastel andmetel Indoneesia – ca 7,6 miljoni, Rootsi – 3,7 miljoni, Pakistan – 3 miljoni, Ukraina – 2,3 miljoni, Bulgaaria – 2 miljoni, Ameerika Ühendriigid – 1,7 miljoni, Leedu – 1,6 miljoni, Läti – 1,6 miljoni ja Rumeenia – 1,3 miljoni elanikuga.
Maailmakoristuspäeva töö jätkub Puhta Maailma Plaani (Keep it Clean Plan) tutvustamisega, mida hakatakse põhjalikult arutama jaanuaris Tallinnas toimuval Puhta Maailma konverentsil, kuhu kogunevad maailmakoristusest osavõtnud riigid. Muu hulgas otsustatakse seal, kas ja millal toimub järgmine Maailmakoristuspäev ja milline riik saab olema selle päeva eestvedajaks.
Puhta Maailma Plaan annab riikidele, ettevõtetele, mittetulundusühendustele ja üksikisikutele konkreetsed soovitused, kuidas prügiprobleemiga jätkusuutlikult tegeleda nii, et prügireostus maailmas oluliselt väheneks.
Maailmakoristuspäev valiti sel aastal UNESCO-Jaapan üheks kestlikku arengut toetava hariduse auhinna saajaks. Auhind anti üle Pariisis UNESCO peakontoris 9. oktoobril.
Maailmakoristuspäev sai alguse 2008. aastal toimunud Teeme Ära prügikoristusaktsioon, millest võttis osa 50 000 eestimaalast. Kümne aasta jooksul on Teeme Ära eeskujul koristanud juba 36 miljonit vabatahtlikku 169 riigist.
