On sul koju varutud piisavalt toitu, tikke ja muud esmavajalikku, et üle elada nädalane kriis?
Kas oled mõelnud, kuidas saad hakkama, kui Eestit tabab ootamatu õnnetus või looduskatastroof? On Sul koju varutud piisavalt toitu, tikke, patareisid, ravimeid ja muud esmavajalikku, et üle elada nädalane kriis?
Eesti on turvaline koht, kus elada. Paraku juhtub ka kõige turvalisemates kohtades vahel ootamatuid kriise, mis võivad kesta tunde, päevi või isegi nädalaid. Hädaolukorras vajavad väga paljud inimesed abi kiiresti ja samal ajal. Sellises olukorras võib abi Sinuni jõuda palju aeglasemalt kui tavaliselt. Igaüks meist saab teha ettevalmistusi, et abi oodates mitte hätta jääda.
Eesti inimestel on kõige suurem tõenäosus leida end kriisist, mille on põhjustanud erakordselt halb ilm. Nii juhtus 2005. aastal, kui Pärnut tabas ulatuslik üleujutus või kui Padaorus jäid 2010. aastal sajad inimesed mitmeks päevaks autodesse lumevangi. Kriisiolukorra võib tekitada ka ulatuslik tehniline rike. Näiteks, tänavu jaanuaris jäi kogu Saaremaa tundideks elektrita – katkes telefoniside ja internet, pangaautomaadid ei töötanud, poes ei saanud kaardiga maksta ning paljud inimesed jäid kütte ja veeta.
Siseministeerium on välja töötanud igale Eesti inimesele kättesaadava käsiraamatu „Käitumisjuhised kriisiolukordadeks“. Sealt leiad lihtsad juhised, kuidas end ja oma peret ette valmistada vähemalt ühe nädala kestvaks kriisiolukorraks. Info on eesti, vene ja inglise keeles.
Paberil käsiraamat on olemas kõigis raamatukogudes üle Eesti ja peagi jõuab ka enamikesse koolidesse.
Internetist leiad juhised aadressil www.kriis.ee ja kasulikke näpunäiteid saad ka Naiskodukaitse tasuta mobiiliäpist „Ole valmis!“.
- SINU JA SU PERE HAKKAMASAAMINE KRIISIOLUKORDADES SÕLTUB EELKÕIGE TEIST ENDAST!
- ENNAST JA OMA PERE SAAD KAITSTA KÕIGE PAREMINI, KUI VALMISTUD KRIISIOLUKORDADEKS ETTE!
- VAID SINA TEAD KÕIGE PAREMINI OMA PERE VAJADUSI JA VÕIMALUSI!
- TEE KRIISIDEKS VALMISTUMISEL KOOSTÖÖD NAABRITE JA KOGUKONNAGA!
- OLE VALMIS NÄDAL AEGA ISESEISVALT HAKKAMA SAAMA!
Kuidas oma perega kriisideks valmistuda?
- Ole teadlik, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju pere igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmistuda.
- Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Näiteks:
– kas kõik pereliikmed teavad, mis hetkel ja kuidas abi kutsuda;
– millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ning millistes olukordades tuleb jääda siseruumidesse;
– kuhu te saate ohu korral ajutiselt minna (naabrid, sõbrad, sugulased, maale, suvilasse); - Veendu, et kõik pereliikmed teavad, kuidas vajadusel vett või gaasi kinni keerata ning elektrit välja lülitada.
- Veendu, et kõik pereliikmed teavad, kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna, näiteks mida tuleks kodust lahkudes võtta kaasa või millised peaksid olema kodused varud.
- Mõelge läbi, kas teie lähedased või tuttavad võivad mingites kriisiolukordades abi vajada, ning leppige nendega kokku omavaheline ühenduse hoidmine.
- Mõelge läbi, kuidas oma koduloomade eest erinevates kriisiolukordades hoolitseda.
Kuidas koos naabrite ja kogukonnaga kriisideks valmistuda?
- Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid.
- Tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud (külavanem, korteriühistu esimees, asumiseltsi juht jne).
- Selgitage koos kogukonna võtmeisikutega välja piirkonna ohud ja eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla (näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vmt).
- Tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi.
- Leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jne).
