President Kersti Kaljulaid: ebaõigluse vastu ja maailma paremaks muutmiseks peame tegema alati kõik, mida suudame!

Eesti, Läti ja Leedu võimas vabaduse kett vale ja ebaõigluse vastu andis lootust paljudele rahvastele ja sellega tõukasime tagant muutusi kogu Euroopas, ütles president Kersti Kaljulaid eile Balti keti 30. aastapäeva tähistamisel Lilli piiripunktis.

„Mina seisin 30 aastat tagasi koos oma sõpradega siinsamas Eesti ja Läti piiril Lillis. Kõik, kes Balti ketis seisid või sellele televisiooni või raadio kaudu kaasa elasid mäletavad, et inimesed ketis olid rõõmsad ja sõbralikud ning meil ei olnud enam hirmu suure ja võimsa impeeriumi ees. Ning see oligi kõige tähtsam – me olime valmis ühiselt ja julgelt oma vabaduse eest seisma. Meil oli teadmine, et tõde on valest tugevam ja see teadmine pühkis ära hirmu,“ ütles president Kaljulaid.

Balti keti korraldamine Eestimaa Rahvarinde, Latvijas Tautas fronte ja Leedu Sąjūdise poolt algas ajal, kui siin võimutsenud totalitaarne režiim oli veel küllalt tugev, et oma püsimise eest seista, selgitas riigipea. „Paljudes Ida-Euroopa riikides olid ikka võimul vanad kommunistlikud valitsused, kes püüdsid teha kõik, et oma režiime igavestena hoida. Berliini müür veel püsis ja eraldas rahvaid vabast maailmast. Kuid kõikjal oli midagi murdumas ja see, mis igavesena paistis, hakkas murenema demokraatia ning vabaduse ees, inimeste julguse ees,“ lisas president Kaljulaid.

„Me seisime ühiselt ketis vale ja kurjuse vastu ning demokraatia ja vabaduse eest. Selle eest, et meil oleks edaspidi ja alati seadusevalitsus ning mitte keegi ei peaks enam hirmu tundma valesse mässitud ebaõigluse ees. Me lõime segi nende mängu ja me võitsime. Taastasime oma riikide iseseisvuse ja lõime õigusriigi. Hoiame neid väärtusi, mille eest me Balti ketis seisime, pea kaks miljonit inimest 675 ja poolel kilomeetril. Sest ebaõigluse vastu ja maailma paremaks muutmiseks peame tegema alati kõik, mida suudame,“ ütles riigipea lõpetuseks.

Avaldame presidendi täispika kõne!

Vabariigi President Balti keti aastapäeval Lilli piiripunktis 23. augustil 2019

Head kaasmaalased!

Kallid sõbrad Lätist ja Leedust!

Maailmas midagi ei muutu, kui meie midagi ei muuda.

Sa tegema pead kõik, mis suudad, ja isegi kui suurt ei suuda.

Ka siis, kui oled ahelates, ka surma suus, ka võlla all veel

on vaja lüüa hädakella: Oh inimesed, olge valvel!

Nii kirjutas kord sügaval ja masendaval okupatsiooniajal August Sang oma „Laulus veriste kätega mehest“. Ta kirjutas õiglusest ja mittenõustumisest kurjusega.

Eestis, Lätis ja Leedus olid õnneks olemas need inimesed, kes lõid hädakella ka ahelates ja võlla all ning kelle julgus kõige karmimatel aegadel andis lootust ja uuristas vaikimise ja suletuse lämmatavat müüri.

Täna, 40 aastat tagasi avalikustati Balti apell, millele olid oma allkirja andnud 45 julget kolmelt maalt: 4 eestlast, 6 lätlast ja 35 leedukat kolmest okupeeritud Balti riigist. Aastapäevad hiljem andsid 40 kirjale oma allkirja meie kultuuritegelased, kes tundsid muret eesti keele ja kultuuri kestmise pärast. Mõni aeg hiljem kasvasid juba rahvaliikumised Eesti looduse ja muinsuste kaitsmiseks.

Kuigi alguses kõlas meie hädakell veel väga vaikselt, toetas see siiski oluliselt meie kõigi eneseusku ja hoidis elus vabaduse lootust. Hajutas tasahilju hirmu võõra võimu kurjuse ees.

Sellest eneseusust kasvas kindel soov taastada oma vabadus ja see usk tõi meid, kolme Baltikumi rahvast, 30 aastat tagasi ühiselt Balti ketti. Pea kaks miljonit inimest 675 ja poolel kilomeetril üheskoos selleks, et maailmas midagi muuta.

Selleks, et maailma õiglasemaks ja vabamaks muuta.

Mina seisin 30 aastat tagasi koos oma sõpradega siinsamas Eesti ja Läti piiril Lillis. Kõik, kes Balti ketis seisid või sellele televisiooni või raadio kaudu kaasa elasid mäletavad, et inimesed ketis olid rõõmsad ja sõbralikud ning meil ei olnud enam hirmu suure ja võimsa impeeriumi ees. Ning see oligi kõige tähtsam – me olime valmis ühiselt ja julgelt oma vabaduse eest seisma. Meil oli teadmine, et tõde on valest tugevam ja see teadmine pühkis ära hirmu.

Sest ärme unusta, et Balti keti korraldamine Eestimaa Rahvarinde, Latvijas Tautas fronte ja Leedu Sąjūdise poolt algas ajal, kui siin võimutsenud totalitaarne režiim oli veel küllalt tugev, et oma püsimise eest seista. Paljudes Ida-Euroopa riikides olid ikka võimul vanad kommunistlikud valitsused, kes püüdsid teha kõik, et oma režiime igavestena hoida. Berliini müür veel püsis ja eraldas rahvaid vabast maailmast. Kuid kõikjal oli midagi murdumas ja see, mis igavesena paistis, hakkas murenema demokraatia ning vabaduse ees, inimeste julguse ees.

Eesti, Läti ja Leedu ühine ettevõtmine – võimas vabaduse kett läbi kolme maa – vale ja ebaõigluse vastu andis omakorda lootust paljudele rahvastele ja sellega tõukasime meie tagant muutusi kogu Euroopas.

Siinsamas Lillis kõneles 30 aastat tagasi Rein Taagepera, kes ütles: „ Me ei taha lihtsalt head tsaari, vaid tsaarivalitsuse lõppu ja seadusevalitsuse algust!“

Justnimelt seadusevalitsuse algust. Sest me elasime seni riigis, kus kõik oli illusoorne. Kus impeeriumit nimetati liiduks ja totalitaarset režiimi demokraatiaks, kus tõde oli vale ja vale oli kuulutatud tõeks. Selle väärdunud süsteemi sümboliks meie kolme rahva, aga ka paljude teiste jaoks, oli Hitleri ja Stalini sobing 1939. aasta augustis – Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollid. Kui kaks samaväärset režiimi olid paari suletõmbega jaganud omavahel Euroopa ja otsustanud nii paljude rahvaste saatuse ülevalt Barentsi merest kuni alla Musta mereni. Paktist Teise maailmasõjani jäi vaid kaheksa päeva.

Meie kohuseks oli see ebaõiglus maailmale kuuldavaks ja nähtavaks teha ning panna Nõukogude võim selle salaleppe olemasolu tunnistama. Muidugi nad kartsid, sest meid oli okupeeritud ja annekteeritud sellesama Hitleri ja Stalini sobingu tulemusena ja nende legitiimsus siin oli üks suur vale. Me ei olnud vabal tahtel astunud mingisse „liitu“, vaid olime kaotanud võõrale võimule oma vabaduse ja kandnud kohutavaid inimkaotusi.

Balti kett aitas meid kuuldavaks teha kõikjal, ka seal, kus seni kuulata ei tahetud.

Balti kett on võimas tähis iseseisvuse ning rahvusvahelise diplomaatilise tunnustuse taastamise teekonnal.

Head sõbrad!

Balti ketis andsime üheskoos vastuse August Sanga küsimusele sellessamas „Laulus veriste kätega mehest“:

„Mis olen mina teinud selleks, et tema mängu lüüa segi?“

Me seisime ühiselt ketis vale ja kurjuse vastu ning demokraatia ja vabaduse eest. Selle eest, et meil oleks edaspidi ja alati seadusevalitsus ning mitte keegi ei peaks enam hirmu tundma valesse mässitud ebaõigluse ees. Me lõime segi nende mängu ja me võitsime. Taastasime oma riikide iseseisvuse ja lõime õigusriigi.

Hoiame neid väärtusi, mille eest me Balti ketis seisime, pea kaks miljonit inimest 675 ja poolel kilomeetril. Sest ebaõigluse vastu ja maailma paremaks muutmiseks peame tegema alati kõik, mida suudame.

Elagu Eesti, Läti ja Leedu iseseisvus!