Riigikogu rahanduskomisjoni tänasel istungil alustatakse koos ministritega järgmise aasta riigieelarve eelnõu arutamist.
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk selgitas, et riigieelarve on ministeeriumide valitsemisalades teist aastat järjest tegevuspõhine, sest alates 2020. aastast on riigil uue ülesehitusega eelarve. „Arutelu käigus soovime ministritelt saada selgitusi nende juhitavatest programmidest, missugused kulutused kavatsetakse teha ja missugune on soovitud tulemus,“ ütles Kokk. Tema sõnul tähendab see, et valitsus seab tulemuseesmärgid programmidele ja nende saavutamiseks osutavad riigiasutused teenuseid, mille kvaliteet, maht ja hind on määratud riigieelarves.
Rahanduskomisjoni aseesimehe Maris Lauri sõnul on seekord riigieelarvega koos esitatud ka uus riigieelarve strateegia 2021-24 ning sellegi kohta on rohkelt küsimusi. „Tundub, et valitsus on põhjendamatult optimistlik uute ELi vahendite kasutamises, samas on teadaolevalt senini 15 protsenti selle perioodi vahenditest isegi projektidega katmata. Periood aga lõppeb vähem kui kolme kuu pärast,“ ütles Lauri. Ta lisas, et valitsuse öeldu on olnud 2021. aasta riigieelarve eelnõuga võrreldes nii mõnigi kord vastuolus, näiteks see, mis puudutab Tallinna suurhaiglat. „Ka pole mitmetest asjadest seni räägitud, kuid samas on juba avalikkusesse jõudnud teated kummalistest rahakulutustest. Eks need ja muudki asjad peab selgeks saama.“
Järgmisel aastal on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Vahe on tingitud vajalikest investeeringutest majanduse kasvu taastamisse, tänu millele ületab kulude maht tulude kasvu. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt 6,7 protsendiga ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKPst puudujäägis.
Valitsussektori investeeringute maht ulatub järgmisel aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud üle 1,4 miljardi euro.
Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (254 SE) tänasele arutelule on kutsutud välisminister Urmas Reinsalu, kaitseminister Jüri Luik, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kultuuriminister Tõnis Lukas ning väliskaubandus – ja infotehnoloogiaminister Raul Siem.
