UUED SEADUSED I Riigikogu kiitis heaks õigusloomepoliitika ja kriminaalpoliitika põhialused
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu neli seadust ja kaks otsust. Otsustena võeti vastu õigusloomepoliitika ja kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030.
Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (rahapesu andmebüroo valitsusasutuseks ümberkujundamine) (259 SE) tehakse seadusandlusesse vajalikud muudatused seoses praegu Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksusena tegutseva rahapesu andmebüroo üleviimisega Rahandusministeeriumi valitsemisala iseseisvaks valitsusasutuseks alates 1. jaanuarist 2021.
Muudatused puudutavad rahapesu andmebüroo kui valitsusasutuse staatust ja eeskätt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks vajaliku informatsiooni kättesaadavust ning teistele asutustele info jagamisel õiguskindluse tagamist. Peale selle täpsustab seadus enne 1. jaanuari 2021 sõlmitavate lepingute ja haldusaktide allkirjastamise õigust.
Seaduse eesmärk on tagada rahapesu andmebüroo kui valitsusasutuse infovahetus ja koostöö teiste asutustega Eestis ja välismaal võimalikult sarnastel alustel nagu see on seni toimunud, mil rahapesu andmebüroo on olnud Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksus.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 83 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seadusega (214 SE) muudetakse töövaidluskomisjoni (TVK) kaasistujate töö tasustamise põhimõtteid.
Seadusega võrdsustatakse kaasistuja tasu tunnitasu alammääraga, mis sel aastal on 3,48 eurot. Praegu arvestatakse kaasistujate tasu kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse alusel, mille kohaselt on tunnitasu 3,07 eurot. Samuti hakatakse edaspidi tasustama TVK kaasistujate tööd istungi ettevalmistamise aja eest, praegu makstakse tasu vaid istungil osalemise aja eest.
Töövaidluskomisjoni istungil peab osalema kaks kaasistujat: töötajate ja tööandjate esindaja. Kaasistujate osalemise eesmärk on sarnaselt rahvakohtunikega näha töövaidluse lahendamisel töövaidlusasja eelkõige inimlikust, mitte juriidilisest aspektist, arvestades seejuures töötajate ja tööandjate vaatenurga eripära kohtades, kus need on töövaidlusasja lahendamisel olulised. Kaasistujatele makstava tasu arvutamise alused on olnud 2013. aastast muutmata ning kehtiva korra alusel on kaasistujatele makstav tasu madalam tunnitasu alammäärast. See pärsib töötajate ja tööandjate soovi panustada TVK töösse töövaidluste lahendamisel.
Peale selle tehakse seadusega muudatusi, mille eesmärk on õigusselguse huvides kehtivat korda täpsustada ja täiendada. Näiteks täpsustatakse, mitu isikut saavad TVKsse pöörduda ka ühisavaldusena ning täiendatakse võimalusega istungeid läbi viia videosilla vahendusel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 85 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse (238 SE).
Koroonaviirusest tingitud eriolukorraga kaasnenud majandusraskuste ületamise hõlbustamiseks leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid Nõukogu vastava direktiiviga kokku, et liikmesriigid võivad piiriüleste skeemide alase teabevahetuse alguse kuue kuu võrra edasi lükata. Sellest lähtudes tehakse seaduses muudatused skeemide esitamise tähtaegades, sisulisi muudatusi ei tehta. Teabevahetus puudutab piiriüleseid skeeme, mis võimaldavad maksude agressiivset planeerimist, vara tegeliku kasusaaja peitmist või raskendavad pangakontode alast teabevahetust. Senise õiguse kohaselt tuleks maksunõustajatel, pankadel ja maksumaksjatel hakata skeemide kohta maksuhaldurile teavet edastama alates 31. juulist 2020. Seaduse järgi on uus tähtaeg 31. jaanuar 2021.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 85 Riigikogu liiget.
Pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seadusega (277 SE) (ühendatud eelnõud 131 SE, 132 SE ja 172 SE) täiendatakse riiklike tähtpäevade loetelu lastekaitsepäevaga, mida tähistatakse 1. juunil. Lipupäevade loetellu lisatakse lastekaitsepäev ja vanavanemate päev, mida tähistatakse juba praegu septembri teisel pühapäeval riikliku tähtpäevana.
Menetluse käigus ühendati kolm eelnõu: Liina Kersna, Annely Akkermanni, Andres Suti, Mart Võrklaeva, Signe Kivi, Signe Riisalo, Andrus Seeme, Toomas Kivimägi, Vilja Toomasti, Jüri Jaansoni, Yoko Alenderi ja Kaja Kallase algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (131 SE), Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (132 SE) ja valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (172 SE).
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 83 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu ka kaks otsust
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“ (53 OE) kohaselt lepitakse kokku Eesti õigusloomepoliitika pikaajalises visioonis ja hea õigusloome põhimõtetes, mis on edaspidi aluseks seaduseelnõude menetlemisel, õiguskeele arendamisel ning koostöö ja arendustegevuse korraldamisel. Õiguspoliitika suundade selge sõnastamine ja jõustamine on oluline ka huvirühmadele ja ühiskonnale laiemalt, et tagada õiguspoliitika ettenähtavus ja avatus.
Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Kivimägi (RE) ja Paul Puustusmaa (EKRE).
Otsuse vastuvõtmise poolt oli 78 Riigikogu liiget.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kriminaalpoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“ (52 OE).
Kriminaalpoliitika põhialused on koostatud vajadusest suurendada ühiskonna turvalisust ning muuta kriminaaljustiitssüsteem kodanikukesksemaks. Riigikogu kinnitatud kriminaalpoliitika peamine eesmärk on suurendada kriminaaljustiitssüsteemi tõhusust, ennetada noorte ning sõltuvusest ja vaimse tervise häiretest tingituna toime pandud õigusrikkumisi ja tõhustada karistuspoliitikat. Kriminaalpoliitika hõlmab endas õigusrikkumiste ennetamist ning õigusrikkujate kohtlemist nii, et tagatud oleks ühiskonna turvalisus, ohvrite õigused ja vajadused ning toetatud õigusrikkuja rehabilitatsioon.
Läbirääkimistel võttis sõna Kert Kingo (EKRE).
Otsuse vastuvõtmise poolt oli 73 Riigikogu liiget.
