Igapäevase tarbimise käigus kasutame palju rohkem vett kui vaid see kogus, mida laseme kraanist. Näiteks kulub klaasi piima tootmiseks 255 liitrit vett, aga T-särgi tootmisele üle 10 korra rohkem, 2770 liitrit. Teadlike valikutega saab vett säästa, vähendades seeläbi oma keskkonna jalajälge. Veesäästunippe jagab Tallinna Vee kommunikatsioonijuht Laura Korjus.
Väga palju vett kulub põllumajanduses, toiduaine- ja joogitööstuses. Water Footprint statistika alusel kulub ühe kilogrammi sealiha tootmisele 5988 liitrit vett, veiseliha tootmisele aga lausa 15 400 liitrit vett. Nisujahust 1-kilose saia tootmiseks läheb keskmiselt 1608 liitrit vett, sama koguse kartulite kasvatamisele 290 liitrit ja tomatite jaoks 215 liitrit vett. Parim meetod vee raiskamise vähendamiseks on vähendada toidu raiskamist, aga see eeldab teadlikku menüü planeerimist.
Planeeri toidukorrad
Värske uuringu järgi viskab Eesti inimene aastas ära keskmiselt 127 kg toitu. Et seda vältida, vaata enne poodi minekut üle oma külmkapi sisu ning koosta poenimekiri vastavalt sellele.
Suure osa kodumajapidamistes raisku minevast toidust moodustavad näiteks piim ja piimatooted. Ühe 0,25 l klaasi piima tootmiseks kulub globaalsete arvutuste järgi ligi 255 liitrit vett.
Paiguta toit kapis õigesti
Lisaks planeerimisele saab toidu raiskamist vältida ka külmkapis toiduained õigesti hoiustades. Nähtavale kohale tuleks paigutada lühema säilivusajaga piima- ja lihatooted, aga ka küpsed köögiviljad ja puuviljad. Pikalt säilivad kaubad võib panna silma alt peitu. Võta aluseks see skeem.
Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu andmetel viskab üks Eesti leibkond ühes aastas ära keskmiselt 180 euro eest toitu, lastega peredes suureneb summa kuni 220 euroni. Kasutades toitu maksimaalselt ära, hoiad kokku ka raha.
Taaskasuta toiduvalmistamisest üle jäävat vett
Näiteks pasta keeduvett saad kasutada kastmete või püreesuppide valmistamisel, sest vees sisalduv tärklis ja gluteen aitab toitu paksendada. Keeduvesi sobib taimede kastmiseks, aga seda tohib teha ainult sellise veega, kuhu pole lisatud soola.
Sulge kraan, kui vett ei kasuta
Imelihtsa veesäästunipina toimib kraani sulgemine hambapesu ajaks, aga ka keha ja juuste seebitamiseks. Vett säästad ka siis, kui eelistad duši all käimist vannile. Nõudepesumasinaga hoiad samuti vett kokku, aga kui nõusid tuleb siiski käsitsi pesta, sulge kraan nende nuustikuga nühkimise ajaks.
Kasuta vihmavett
Aias taimede kastmiseks kogu vihmavett. Selleks paigalda aeda mahuti, kuhu sajustel päevadel vett koguda. Taimi tasub kasta varahommikul või hilisõhtul, kui temperatuur on madalam – sellega väldid vee aurustumist ja vett kulub kokkuvõttes vähem. Kasta tasub taimede juuri, sest lehtedelt aurustub vesi kiiremini.
Riideid ostes tee teadlik valik
Maailmakuulsa moeajakirja Vogue andmetel kulub ühe puuvillase T-särgi tootmiseks keskmiselt 2700 liitrit vett ning teksapükste tootmiseks suisa 10 000 liitrit vett. Teadlike tarbijatena on meil võimalus eelistada tekstiile, mis on toodetud materjalist, mille tootmisele nii palju vett ei kulu. Vali kvaliteetsemaid ja keskkonnasõbralikumaid kaubamärke ning kanna ostetud riiete eest hoolt, et need kestaksid kauem.
Hotellis hoia puhas rätik nagis
Ehkki reisil olles ootame mugavusi, ei peaks keskkonnahoidlik mõtteviis jääma vaid koduseinte vahele. Turismifirma TUI uuring näitas, et 10 kilogrammi rätikute pesemiseks kulub hotellis vähemalt 50 liitrit puhast vett. Enamik inimesi ei pese kodus iga päev rätikuid. Samasugust kokkuhoidu tasuks rakendada ka hotellides.
Tallinna Vesi liitus mai alguses keskkonnaalgatusega Rohetiiger, et ühiselt juhtida tähelepanu ja anda soovitusi vee tarbimise jalajälje vähendamiseks. Igapäevase tarbimise käigus saab iga inimene anda oma panuse.
