Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas tänasel avalikul istungil koos rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse ja riigikontrolör Janar Holmiga Riigikogu rolli ning pädevust riigieelarve kujundamisel ning otsustamise protsessis.
Komisjonis tutvustati rahandusministrile Riigikogu komisjonide ja fraktsioonide ootusi järgmise aasta eelarve sisule.
Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on eelarve läbipaistvuse vaatepunktist oluline euroraha kasutamise sisuline kajastamine. Samuti see, et asutuste eelarved oleksid kulude lõikes detailsemalt lahti kirjutatud.
„Riigieelarve seadus ei ole tavaline seadus,“ ütles Reinsalu. „Selle seaduse senise seletuskirjaga tehtavad muudatused võiks olla tekstina kirjeldav seaduse osa ja sellega lahendaksime paradoksi, kus seadus ise on lühike, aga tegelikud muudatused on seletuskirjas.“
Komisjoni liikme Annely Akkermanni sõnul on viimaste aastate eelarve tõesti läbipaistmatu ning liiga suure üldistusastmega. „Tulemus- ja tegevuspõhine eelarvestamise printsiip on minu arvates õige, aga eelmine valitsus ei suutnud või soovinud seda õigesti rakendada,“ ütles Akkermann. Ta märkis, et Reformierakond esitas eelmise aasta septembris Riigikogule eelnõu riigieelarve läbipaistvuse suurendamiseks. Akkermann lisas, et tänasel rahandusministril on plaanis vähemalt osaliselt rakendada neid samu põhimõtteid juba käesoleva aasta septembris üleantava 2022. aasta eelarve struktuuris.
Erikomisjon on sama teemat käsitlenud ka oma 10. ja 20. mai istungil. Õiguskantsler on parlamendile saatnud kirja otsustusõigusest eelarve üle. Kirjas soovitab õiguskantsler astuda samme Riigikogu põhiseadusjärgse rolli taastamiseks eelarvemenetluses.
