Lähikuudel avaneb võimalus toetust küsida kliimalahenduste eksportimiseks arengumaadesse. Eile allkirjastas keskkonnaminister Tõnis Mölder taotlusvooru avamist võimaldava määruse.
Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul panustab Eesti riik juba mitmendat aastat rahvusvahelisse kliimakoostöösse. „Võitjaks ei ole mitte ainult arenguriigid, toetame nii ka Eesti ettevõtjaid oma nutikate rohetehnoloogialahendustega maailma vallutamisel. Varasematel aastatel on meie innovaatilised kliimalahendused jõudnud küll Bangladeshi, Costa Ricasse, Lõuna-Aafrika Vabariiki ja mitmetesse teistesse riikidesse,“ lausus keskkonnaminister.
Rahvusvaheline Pariisi kliimakokkulepe näeb ette, et arenenud riigid aitavad arenguriike kliimamuutuste leevendamisel ja kliimamuutuste mõjudega kohanemisel. Kokkuleppe kohaselt on Eesti lubanud igal aastal panustada miljon eurot rahvusvahelisse kliimakoostöösse ja arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse. Rahalised vahendid nähakse ette Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadavast tulust.
Varasematel aastatel on toetatud väga erisisulisi projekte. Nii näiteks jõudis Costa Ricasse digitaalne lahendus metsamaterjali mõõtmiseks ja andmetele tugineva tarneahela juhtimiseks, Lõuna-Aafrika Vabariigis arendati aga edasi hoonete energiajuhtimise tarkvara ning Burkina Fasos leevendati nutika lahendusega veenappuse probleeme.
Määruse kohaselt võivad peagi väljakuulutatavas taotlusvoorus osaleda mittetulundusühingud, sihtasutused, ettevõtted, ülikoolid, valitsusasutused ja kohalikud omavalitsused või nende hallatavad asutused. Lisaks soovile jagada oma teadmisi kliimaprobleemide lahendamisest peab taotlejal olema ka partner Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabi saajaks määratletud riigis. Ühe projekti toetus on kõige vähem 30 000 eurot ja maksimaalselt 200 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 90% abikõlblikest kuludest ning omafinantseering peab moodustama vähemalt 10% abikõlblikest kuludest.
Toetatavate tegevuste valdkonnad ei ole piiratud, kuid on oluline, et projektide oodatavate tulemuste seos kliimamuutustega peab olema määratletav lähtudes OECD metoodikast ehk nn Rio markeritest.
