Kultuuriminister Piret Hartman tunnistas kultuurimälestisteks Jõekääru asulakoha, Sillamäe varauusaegse kalmistu ning Karuste, Muriste ja Altja külade ajaloolised rannalautrid.
„Kõik viis mälestist on hindamatud ajalooallikad, mis aitavad paremini mõista ja tundma õppida kunagist ühiskonnakorraldust, traditsioone ja kohalikku eluolu. Näiteks ajaloolised rannalautrid, mida seni oli Eestis kaitse all kaheksa, on meie mere- ja rannakultuuri oluliseks osaks. Lautrid iseloomustavad hästi mere kui elatusallika suurt rolli rannikueestlaste elus. Riikliku kaitse alla võtmine aitab tagada mälestiste võimalikult terviklikku säilimist ning kaitsta neid teadmatu kahjustamise eest,“ rääkis kultuuriminister Piret Hartman.
Jõekääru asulakoht asub Mustvee vallas Peipsi järve suubuva Kullavere jõe suudmealal. Asulakoha arheoloogilised leiud pärinevad hinnanguliselt aastatest 5200–1000 e.m.a ning ilmestavad maastiku pikaajalist kasutust ja mitmekihilisust. Asulakohalt on avastatud mitmeid inimtegevusele viitavaid kivi- ja pronksiaegseid leide, mille hulgas on kamm-, nöör- ja Narva tüüpi keraamikat, kivist talva toorik, luust harpuuniots, tulekivist nukleus ja tulekivikild. Lisaks sisaldab asulakoha kultuurikiht väärtuslikku informatsiooni Peipsi-äärsete paleomaastike rekonstrueerimiseks.
Sillamäe kalmistu avastati 2020. aastal Kesk tänava rekonstrueerimistööde käigus. 16. sajandi teisest poolest 18. sajandi esimese pooleni kasutusel olnud kalmistu on ainus teadaolev omataoline Sillamäe linnas ja selle lähedal. Arheoloogiliste uuringute käigus leiti sealt 118 luustikku ning hauapanuste järgi on kalmistut kasutanud mitmed kogukonnad – eestlased, slaavlased, vadjalased. Näiteks eristusid hauad, kus surnutel olid slaavipärased õigeusu kaelaristid, ja vadjapärased hauad, kus olid vadjalastele iseloomulikud kõrvarõngad. Tänu happelisele pinnasele on kalmistul erakordselt hästi säilinud orgaaniline materjal, näiteks karvad ja puit. Arheoloogilised leiud viitavad kõrge teadusliku väärtusega matmispaigale, mis on eeskätt piirkonna, kuid ka kogu Eesti ning Kirde-Euroopa ja Loode-Venemaa kontekstis eripärane ja ainulaadne.
Karuste lauter Saaremaal, Muriste lauter Lääneranna vallas ning Altja lauter Lahemaal on ühed paremini säilinud kiviridadega rannalautrid Eestis. Kõige vanem neist on Altja lauter, mida kasutati ilmselt juba 15. sajandil. Ajaloolisi paadilautreid kasutati kalapaatide randumiseks ja merele minekuks, need olid ühe või paari-kolme küla kasutuses ning mängisid olulist rolli kohalikus majanduselus. Lauter koosnes nii veealustest (kiviread, veerpuud jm) kui ka maapealsetest objektidest (paadi- ja võrgukuurid, vabed, ligipääsurajad jm), millest enamasti on säilinud vaid kiviread. Ajalooliselt olid rannalautrid levinud tervel Eesti rannikul, kus võis leida kiviseid randu, kuid säilinud on neist vaid vähesed. Lautrite kaitse alla võtmine ei takista nende sihipärast kasutamist ehk merele minemist.
