FOTOD I Vabadussõja ausambale asetati pärjad
3. jaanuaril on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev. Otepääl asetati Vabadussõjas langenute auks pärjad Otepää Vabadussamba jalamile.
Vabadussambale asetasid pärjad KL Valgamaa Maleva Otepää Malevkonna liikmed Randel Uibopuu ja Saamuel Stepanov ning Valgamaa Maleva endine pealik Harri Tromp.
Otepää vallavolikogu ja vallavalitsuse nimel asetasid pärja volikogu esimees Rein Pullerits ja vallavanem Jaanus Barkala.
„Tänases olukorras on Vabadussõjas võidelnute mälestamine omandanud hoopis teise varjundi. Täna mälestame siin neid, kes võitlesid meile kätte vabaduse, mida meie peame hoidma. Usun, et saame sellega hakkama,“ ütles vallavanem Jaanus Barkala. „Parem oleks, kui selliste sammaste peale rohkem nimesid ei lisanduks. Meie kõik – nii vormikandjad kui ka vormi mittekandjad oleme valmis oma isamaa eest välja astuma. Au langenutele!“
28. novembril 1918 ületasid Punaarmee üksused Narva jõe ja sellega algas võitlus Eesti Vabariigi eest. Vabadussõjas võitlesid noore riigi vaprad kaitsjad Nõukogude Venemaa ja Saksa Landeswehri vastu. Eesti väed kaotasid Vabadussõjas kokku üle 6000 inimese, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Vabadussõjas osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele 74 505 võitlejat. Raskes võitluses saavutati edu ja 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 jõustus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu sõjategevuse lõpetamiseks kuni 10. jaanuarini. Sõjategevust uuesti ei alustatud ning 2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti Tartus rahuleping. Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.
- 3. jaanuar on Eestis kuulutatud lipupäevaks. Lipud heisatakse päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul.
