Riigikogus toimus väliskomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu, mille keskmes oli Venemaa agressioon Ukrainas.
Väliskomisjoni esimees Andres Sutt rõhutas Ukraina toetamise tähtsust. „Ukraina vajab igakülgset relvaabi ja me peame lääne kaitsetööstuse võimekust kiirelt tõstma,“ lausus ta. „Liitlaste tehnoloogiline ja majanduslik võimekus ületab Venemaa sõjatööstuse oma kordades. Meil on kohustus see üleolek realiseerida.“ Samuti toonitas Sutt sanktsioonide jätkuva rakendamise ja kehtestamise ning rahvusvahelise eritribunali loomise vajalikkust.
Komisjoni esimees vaatas oma ettekandes tagasi Riigikogu möödunud aasta tööle välispoliitikas ja osutas, et Riigikogu suures saalis võeti vastu viis avaldust Ukraina toetuseks. Sutt märkis, et lääne ühtsuse hoidmisel on Ukraina võidus väga oluline roll ning väliskomisjoni eelmise aasta töö läbiv eesmärk on olnud liitlaste ühtsuse tugevdamine.
Sutt nentis, et Venemaa agressioonisõja mõju ulatub Euroopast kaugemale. „Teame, et Hiina jälgib tähelepanelikult toimuvat ja soovib kasvatada oma globaalset mõju,“ lausus ta ja viitas, et seetõttu on Hiinaga seotud teemadele aega pühendanud ka väliskomisjon. Esimees toonitas, et järgmine Riigikogu koosseis peaks tähelepanu pöörama ka globaalsele lõunale, kus tuleks tema sõnul jagada tõest pilti Venemaa agressioonist.
Veel sõnas Sutt, et julgeolekuolukord maailmas on selgelt näidanud ka parlamentaarse diplomaatia vajalikkust. Ta märkis, et mullu kevadel toimunud välisvisiitide teemad olid Ukraina toetamine, sh EL kandidaatriigi staatuse andmine, ning Soome ja Rootsi NATOga liitumine. Esimees rõhutas, et halvenenud julgeolekuolukord nõuab aktiivset suhtlust liitlastega, sealhulgas silmast silma kohtumisi, milleks tuleb leida aega ja rahastust.
Esimees lisas, et väliskomisjoni parlamentaarne järelevalve valitsuse välispoliitilise tegevuse üle on aidanud hoida ja kasvatada välispoliitilist konsensust Eesti erakondade vahel. „Seepärast on oluline, et ka tulevikus oleks väliskomisjon see platvorm, kuhu tuuakse kokku erinevad välispoliitilised ideed, mis vajavad üksmeele otsimist ja leidmist,“ lausus Sutt.
Välisminister Urmas Reinsalu pidas Riigikogu ees välispoliitika aastakõne, milles keskendus Venemaa agressioonile Ukrainas ning Eesti rollile Ukraina toetamisel ja rahvusvahelise poliitika suunamisel. Minister toonitas, et Eesti välispoliitika tegevuse siht on Ukraina võit.
Reinsalu sõnas, et Ukraina on agressioonile vapralt ja südikalt vastu astunud ning võitnud lahinguid nii lahinguväljal kui ka rahvusvahelises poliitikas. „Sõda on ka meid – Eestit ja laiemalt rahvusvahelist kogukonda – ühendanud. Me oleme teinud omajagu, et Ukraina võitlust toetada. Äärmiselt oluline aga on aru anda, et me saame ja peame rahvusvahelise kogukonnana tegema rohkem, et Ukraina võidaks,“ lausus Reinsalu.
Minister toonitas, et Ukraina toetamisega tuleb jätkata seni, kuni agressor on sõjaeelsete piiride taha löödud ja kuritegude eest vastutajate üle õigust mõistetud. „Kuni Venemaa on valla päästetud hävingu ja kannatuste eest reparatsioonide näol õiglast hinda maksnud,“ kõneles ta. „Kaalul on rahvusvahelise korra alusprintsiibid, meie – Eesti – eksistentsiaalne tulevik. Venemaa agressioon Ukraina vastu pole pelgalt Ukraina julgeoleku küsimus. Rünnaku all on reeglitel põhinev maailmakord ning Euroopa julgeoleku vundament.“
Reinsalu sõnul lähtub Eesti Ukraina võidule kaasa aitamiseks kolmest tegevussuunast: agressiooni hinna tõstmine Venemaale, igakülgse abi andmine Ukrainale ning agressori tegudele kohase ja õiglase hinnangu andmine. Samuti kirjeldas minister, millistele põhimõtetele peab sõjajärgne rahu vastama.
Ettekannetele järgnesid küsimused sõnavõtjatele ning fraktsioonide ja Riigikogu liikmete sõnavõtud.
Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Marko Mihkelson, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel kõneles Enn Eesmaa, Isamaa fraktsiooni nimel Mihhail Lotman, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Indrek Saar ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Henn Põlluaas. Samuti võtsid sõna Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Jüri Jaanson Reformierakonna fraktsioonist ning välisminister Urmas Reinsalu.
