President Karis hõimupäeval: me ei tohi muutuda ükskõikseks oma soome-ugri hõimuvellede saatuse suhtes
President Alar Karis ütles hõimupäeval Eesti Rahva Muuseumis peetud sõnavõtus, et me ei tohi muude murede all muutuda ükskõikseks oma soome-ugri hõimuvellede saatuse suhtes. „Ka meie suhtes ei oldud keerulistel aegadel ükskõiksed. See osavõtlikkus, tugi ja mõistmine aitab meil endil kesta ja areneda,“ sõnas riigipea.
Osavõtlikkus, tugi ja mõistmine aitab meil endil kesta ja areneda.
President Karise sõnul on ainukordne soome-ugri suhtevõrgustik just see, mis saab abiks olla ka kõige raskemal ajal ja kõige erinevamatel viisidel. „On tähtis, et soome-ugri entusiastid omal maal oma rahva hüvanguks tööd jätkavad ning muidugi peame ka Eestis hõimurahvastest rääkima ning nende olukorda ausalt ja kõigiti selgitama,“ ütles riigipea. Tema sõnul on rasketes aegades ikka ja jälle aidanud rohtu otsida hõimuliikumine, toetades oma keelt ja kultuuri kui ilmapuud, mis laseb ühel rahval püsima jääda.
On tähtis, et soome-ugri entusiastid omal maal oma rahva hüvanguks tööd jätkavad ning muidugi peame ka Eestis hõimurahvastest rääkima ning nende olukorda ausalt ja kõigiti selgitama.
Riigipea sõnul peab hõimutööd tegema mitmel tasandil – suurelt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kaudu ning julgelt kasutades hõimukeelte ja -rahvaste kestmise tarbeks mullu alanud põliskeelte kümnendit. Kuid hõimutööd saab teha igaüks, kel soomeugri südames, oma isiklikul tasandil hõimlasi toetades ja nendega sidet hoides.
President Karis tõdes, et meie hõimu kuuluvad rahvad on oma pika loo jooksul ka varemalt elanud aegu, kui kõik paistab olevat justkui pimedal tupikteel. „Praegugi näeme, kuidas Venemaa saadab meie hõimurahvaste esindajad surema sõtta, kus Ukraina võitleb enda vabaduse eest,“ kõneles ta. „Nii lämmatab kõlav propaganda väikerahvaste küünilise hääbumispoliitika. Selle refrääniks on saanud nende keele avalikust ruumist välja surumine ja neile vaid festivalidel kaunistuse rolli jätmine. Kavakindlalt püütakse nende rahvaste omakeelne kultuur asendada üha enam venekeelsega.“
Eesti presidendi sõnul on selle taustaks veel julm teadmine, et selle sajandi lõpuks võib kaduda, hääbuda ja lahustuda veerand maailma tänastest keeltest. Veerand maailma rahvastest. „See keeruline aeg ei tohi meid siiski heidutada, murega käib alati kaasas lootus. Lootus, ka siis kui see on pisike, aitab hoida vaimu. Lootusega täidetud vaim on tugevam ükskõik millistest raskustest,“ ütles president Karis.
- Oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatakse Eestis hõimupäeva ning sel puhul heisatakse meie riigilipud. Selle aasta hõimupäevade teema on “Julgus”, mis viitab keerulistele aegadele ja julgusele endaks jääda.
