President Kaitseväe Akadeemia aastapäeval: parim võimalik valmisolek on Eesti kaitseväe peamine ülesanne täna ja edaspidi
„Eesti sõjaline haridus on tänaseks tugevate juurtega, aga ka tarkusepuud peab järjepidevalt kastma,“ ütles president Alar Karis Kaitseväe akadeemia 100. aastapäeval. „Vajame tulevikus üha enam loovat sõjalist mõtlemist, et lihvida ja ajakohastada Eesti sõjalise kaitsmise plaane ja ka NATO kaitseplaanide koostamisel peavad Eesti ohvitserid olema edaspidigi eestvedajateks ekspertiisi ja initsiatiiviga.“
Kaitseväe kõrgema juhina näeb riigipea vajadust koolitada ohvitsere, kes teeks teoks äsja alustatud NATO eesmise kaitse strateegia. „Eesti vajab järgnevatel aastatel aina rohkem tarmukaid ohvitsere ja allohvitsere, kes uued moodsad relvasüsteemid meie riigikaitse hüvanguks tööle panevad,“ ütles riigipea ja nimetas Kaitseväes kasutusse võetavaid liikursuurtükke, mitmikraketiheitjaid, kaldakaitserakette, meremiine ning keskmaa õhutõrjet.
President Karise sõnul lasub Kaitseväe Akadeemial ja meie sõjalistel juhtidel ka vastutusrikas roll vormida ajateenijatest oskuslikud ja ühtehoidvad reservväelased, sest nemad on meie põhiline lahingujõud ja kaitsevägi saab olla ainult nii tugev, kui tugev on tema reservväelane.
Riigipea sõnul ei ole Eesti ees seisvad julgeolekuväljakutsed viimase saja aasta jooksul kuidagi vähenenud. „Meie peamine julgeolekuoht pärineb samast suunast, kuid on omandanud palju mitmekesisemaid vorme,“ nentis president Karis ja tõdes, et muutused maailmas toimuvad kiiremini ja tulevik on üha raskemini ennustatavam.
President Karise sõnul teab iga kaitseväelane, kuidas sellises olukorras toimida – tuleb olla valmis ja valmistunud. „Just parim võimalik valmisolek ongi Eesti kaitseväe peamine ülesanne täna ja edaspidi,“ ütles riigipea, kelle sõnul tõotavad järgnevad aastad pakkuda siin huvitavaid väljakutseid ja on tuleviku ohvitseridele ja allohvitseridele põnevad. „Kaitseväe Akadeemia, nagu iga teise kõrgkooli peamine tugevus ongi see, et siin saavad vahetult kokku õppejõudude elu- ja lahingkogemus ning õppurite nooruslik loovenergia,“ kõneles president Karis. „Seda sümbioosi hästi hoides, teinetest täiendades ja mitte piirates, ongi võimalik uudse tarkuse sünd, mis teeb väikse riigi sõjaliselt tugevaks.“
