Algas rahvahääletus Eesti aasta puu väljaselgitamiseks
Alanud on rahvahääletus, milline puu valitakse Eesti esindajaks Euroopa aasta puu 2024 konkursil. Eesti aasta puu tiitlile konkureerivad kaks väärika ajalooga tamme ja üks pühaks peetav künnapuu.
Oma hääle saab anda novembri lõpuni Maalehe veebis siin. Tiitlile kandideerivad Palivere künnapuu, Viiralti tamm ja Pühajärve sõjatamm.
Tallinna-Haapsalu maantee ääres Paliveres kasvav Palivere künnapuu on pärimuse järgi suisa tuhandeaastane. Tegelikult on see haruldane künnapuu ehk rohkemgi kui poole noorem, olles aga siiski Eestis vanim oma liigi esindaja. Palivere künnapuud on hiiepuuna austatud juba vähemalt 16. sajandil ja tegu on tänaseni aktiivses kasutuses oleva loodusliku pühapaigaga.
Viljandi vallas Vana-Võidu külas kasvab Viiralti tamm. Puu on nime saanud Eduard Viiralti 1943. aastal valminud kuivnõeltehnikas gravüüri „Viljandi maastik” järgi. Tamm on hästi säilinud, küll aga on aja jooksul muutunud tamme taustal oleva maastiku ilme. Tamme kohalik ja vanem nimi on Tamme Goori tamm, see nimi tuleneb puu naabruses elanud isepäise Tamme talu peremehe Grigori järgi, keda kutsuti Gooriks. Selle pere järglased teavad rääkida, et tamme olevat omal ajal katki läinud tõlla veopuust istutanud Rootsi kuningas, kes lubanud, et kui see kasvama läheb, tuleb Rootsi võim kord Eestisse tagasi.
Pühajärve mõisapargis kasvav Pühajärve sõjatamm on oma nime saanud 1841. aasta ajaloosündmuste järgi, mil Pühajärve mõisa koormisi täitma keeldunud talupoegi saadeti maha suruma sõjaväelased. Teiste seas arreteeriti ka Johann Kõiv. Kui sõdurid temaga tamme lähedalt möödusid, tungisid neile kallale malakatega relvastatud mässajad, kes Kõivu vabastasid. Järgnevatel päevadel suruti talupoegade mäss küll maha, kuid seik, kus südid talupojad oma kaaslase vabastasid, jäi inimestele eredalt meelde. Pühajärve sõjatamme peetakse 300-400 aasta vanuseks. Puu on elu jooksul tugevasti kannatada saanud ja seda on mitmelt poolt toestatud ja betooniga täidetud.
Kolm väärikat kandidaati Eesti aasta puu konkursile valis välja eelžürii koosseisus Hendrik Relve, Mart Erik ja Marge Taivere. Enim hääli saav puu hakkab Eestit esindama Euroopa aasta puu 2024 võistlusel. Euroopa aasta puu konkursi eesmärk on esile tõsta puid, kel on täita tähtis roll kultuuripärandi kandja ja kogukonna ühendajana. Rohkem kui valitud puude suurus, vanus või ilu on fookuses emotsionaalne side, mis inimesi selle puuga seob – puuga seotud huvitavad lood ja seosed inimestega.
Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa seitsmendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni.
- Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond, meediapartneriks on Maaleht. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, muuhulgas väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid.
