Kas plaanid 2024. aastal õpinguid jätkata? Doktorikraadiga inimesed ei jää naljalt töötuks
Kes peab plaani uuel aastal haridusteed jätkata, sel on kasulik teada, et doktorikraadi omanikud saavad oma ellu kaasa palju head, mis kaaluvad üle vähesed ajutised miinused.
Kui õppeperioodil tuleb doktorandil kõvasti pingutada ja sel ajal võib töötasu olla väiksem, kui tema ärivaldkonnas tegutsevatel eakaaslastel, siis aastate möödudes need rollid vahetuvad ning doktorikraadiga inimesed võivad oma valikuga vägagi rahul olla. Lisaks ei tähenda teaduskarjäär tänapäeval tingimata töötamist ainult ülikoolis, vaid üha enam levib nn prakadeemikute osatähtsus, et töötatakse korraga mitmes kohas, nii ülikoolis kui ka väljaspool.
Just nii tõdeti 2023. aasta Tallinna Tehnikaülikooli suurel doktorantide konverentsil “Anna oma karjäärile hoogu doktorikraadiga”, kus räägitud mõtteid tasub ka 2024. algul meelde tuletada.
Doktorikraadi plussid
Doktorikraadi saanutest valib Eestis täielikult akadeemilise karjääri 60%, kombineeritud ehk prakadeemiku karjääri ca 30% ja ülejäänud eelistavad mitteakadeemilist karjääri.
Suur pluss teadlase töös on akadeemiline vabadus, millest mujal töötades ei saa või osata unistadagi. Puudub kellast kellani töötamise kohustus, tööaega saab vabalt sättida, samas pakub töö igapäevaselt palju elamusi, pidevat enesetäiendamist, uusi kohtumisi, kaugete riikide kolleegidest saavad mõttekaaslased ja sõbrad, kelleta hiljem elu ette ei kujuta. Professorid, kes loengus tunduvad ranged, osutuvad muudes oludes tihti väga säravateks isiksusteks, kellest saavad tulevases karjääris kolleegid või sõbrad.
Suur pluss teadlase töös on akadeemiline vabadus, millest mujal töötades ei saa või osata unistadagi.
Mitmed uuringud kinnitavad, et doktorikraadiga inimesed elavad kauem ja ka tervemana. Eriti kehtib see meeste kohta, kus eluea ja tervena elamises on ülejäänud meestega eriti märgatav vahe. Aju töötab ja hoiab inimest vormis, su ümber on kogu aeg targad inimesed, mis mõjub samuti hästi.
Doktorandid ei ole tingimata noored inimesed ja ka see trend süveneb. Nooremad doktorandid ja doktorikraadi kaitsjad on reaalteadustes, kus iga kolmas jõuab kraadini enne 30. eluaastat. Kõige hilisemas eas kaitstakse humanitaar- ja sotsiaalteadustes. Väidetavalt on vanimad doktorikraadi saajad maailmas olnud üle 80-aastased. Ja veel – doktorikraadiga inimesed teenivad tulevikus suhteliselt hästi, sh õppejõud naljalt töötuks ei jää. Isegi majanduslanguste ajal, kui mujal kärbitakse personali, on doktorikraadiga inimeste seas sama näitaja väga madal.
