Euroopa meediavabaduse määrus on oluline samm meediateenuste tuleviku kujundamisel
Euroopa meediavabaduse määrus on ajalooline dokument, mille peamiseks sihiks on toetada vaba ja sõltumatut meediat, avalikku arutelu ja kodanikuosalust. Kultuuriministeeriumi meedianõunik Andres Jõesaar kirjutab hiljuti Euroopa Parlamendis heaks kiidetud määrusest lähemalt.
Euroopa Liit on alati kaitsnud demokraatlikke väärtusi, kusjuures ajakirjandusvabadus on selle identiteedi nurgakivi. Viimastel aastatel on Euroopa meediamaastik siiski üha enam ohustatud. Mitmed tegurid, alates mõnede valitsuste sekkumistesse ajakirjandusvabadusse kuni globaalsete platvormide mõju kasvuni, on seadnud ajakirjanduse sõltumatuse ja mitmekesisuse surve alla.
Mitmed tegurid, alates mõnede valitsuste sekkumistesse ajakirjandusvabadusse kuni globaalsete platvormide mõju kasvuni, on seadnud ajakirjanduse sõltumatuse ja mitmekesisuse surve alla.
Vastuseisuks nendele negatiivsetele ilmingutele kiitsid Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlament märtsis heaks Euroopa meediavabaduse määruse. Määrus on oluline samm meediateenuste tuleviku kujundamisel Euroopa Liidu siseturul. Selle ambitsioonika õigusakti eesmärk on tagada kiiresti digitaliseeruval ja areneval meediamaastikul meediavabaduse ja pluralismi kui demokraatia ja õigusriigi põhimõtete põhielementide kaitse ning vältida poliitilist või majanduslikku sekkumist ajakirjanike ja meedia tegevusse.
Määrus on oluline samm meediateenuste tuleviku kujundamisel Euroopa Liidu siseturul.
Meediavabaduse määrus on vastus mitmetele digitaalajastu väljakutsetele, kus meediateenused on üha enam kättesaadavad internetis ja piiriüleselt. Nende probleemide hulka kuuluvad meedia omandiõiguse koondumine, meediaväljaannete rahaline jätkusuutlikkus, ülemaailmsete veebiplatvormide kasvav mõju ja valeinfo levik, mis võivad kahjustada demokraatlikke protsesse ja avalikku julgeolekut.
Ajakirjanike töö ja toimetuste sõltumatuse kaitsmine
Määruse eesmärgiks on tagada nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike meediateenuste osutajate toimetuste sõltumatus. See tähendab, et liikmesriikidel on keelatud sekkuda toimetuse otsustesse, näiteks sisu valimisse või toimetajate ametisse nimetamisse.
Määruse eesmärgiks on tagada nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike meediateenuste osutajate toimetuste sõltumatus.
Määrus keelab ametiasutustel survestada ajakirjanikke ja toimetajaid ning nende lähedasi oma allikate avaldamiseks, sealhulgas nende kinnipidamise, ruumide läbiotsimise või nende elektroonilistesse seadmetesse jälgimistarkvara paigaldamise teel. Jälgimistarkvara kasutamine on lubatud ainult kohtu loal raskete kuritegude uurimiseks.
Avalik-õigusliku meedia rolli tugevdamine
Avalik-õigusliku meedia rahastus peab tuginema läbipaistvatele ja objektiivsetele kriteeriumitele ning rahastamine peab olema jätkusuutlik ja prognoositav.
Selleks, et vältida avalik-õiguslike meediaväljaannete kasutamist poliitilistel eesmärkidel, tuleks nende juhid ja juhatuse liikmed valida läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse kaudu piisavalt pikaks ametiajaks. Juhte ei tohi olla võimalik vallandada enne lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui nad ei vasta enam ametialastele kriteeriumidele.
Meediakontsentratsiooni piiramine
Määrusega kehtestatakse kaitsemeetmed meedia liigse koondumise vastu, kus mõned võimsad üksused kontrollivad suurt osa meediaturust. Meediakontsentratsioon võib viia sõnavabaduse piiramiseni ja lämmatada arvamuste mitmekesisuse. Määrus annab liikmesriikidele volitused hinnata ühinemisi ja omandamisi meediasektoris ning takistada neid, mis võivad tekitada ebasoovitava omandikontsentratsiooni.
Meediakontsentratsioon võib viia sõnavabaduse piiramiseni ja lämmatada arvamuste mitmekesisuse.
Läbipaistev omandiõigus
Määrus tugevdab meedia omandistruktuuride läbipaistvusnõudeid. Varjatud või läbipaistmatuid omandisuhteid võidakse kasutada toimetustele lubamatu mõju avaldamiseks. Selleks, et avalikkus saaks teada, kes kontrollib meediat ja kelle huvid võivad meediat mõjutada, peavad kõik uudiste ja päevakajaliste uudiste väljaanded sõltumata suurusest avaldama teabe omanike ning lõplike kasusaajate kohta.
Riikliku reklaamiraha õiglane jaotamine
Riiklik reklaamiraha võib olla meediaväljaannete jaoks oluline tuluallikas, kuid selle jaotamine poliitilistel kaalutlustel võib õõnestada toimetuse sõltumatust. Määrus kehtestab selged kriteeriumid riikliku reklaami jaotamiseks, tagades õiglase ja läbipaistva protsessi. Meedia peab avalikkusele andma aru riiklikust reklaamist saadud rahaliste vahendite ja riikliku rahalise toetuse kohta, sealhulgas Euroopa Liidu -välistest riikidest saadud rahaliste vahendite kohta. Meediale või veebiplatvormidele eraldatavad riiklikud vahendid tuleb jaotada avalike, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Teave riigi reklaamikulude kohta peab olema avalik.
Määrus kehtestab selged kriteeriumid riikliku reklaami jaotamiseks, tagades õiglase ja läbipaistva protsessi.
Euroopa Liidu meediavabaduse kaitsmine suurte platvormide eest
Määrus kehtestab kaitsemehhanismi, mis takistab väga suurtel veebiplatvormidel, nagu Facebook, X (endine Twitter) või Instagram, meelevaldselt piirata või kustutada sõltumatu meedia sisu.
Euroopa inforuumi kaitse tugevdamine
Määrus loob senisest tõhusamad võimalused kolmandate riikide vaenulike propagandakanalite leviku takistamiseks Euroopa Liidus.
Määruse vastuvõtmine on oluline võit ajakirjandusvabaduse kaitsjatele Euroopas.
Oluline on rõhutada, et kui seni käsitles Audiovisuaalmeedia direktiiv ainult audiovisuaalmeedia teenuseid, siis Euroopa meediavabaduse määrus hõlmab kogu meediat – raadiot, televisiooni, trüki- ja veebimeediat.
Määrus sündis mitmete probleemide kokkulangemisel. Ühest küljest on mõnedes liikmesriikides suurenenud valitsuse surve meediaväljaannetele, mis väljendub sageli avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide poliitilistes ametisse nimetamistes, piiravates meediaseadustes ja ajakirjanike ahistamises. Lisaks on meediasektori rahaline olukord halvenenud reklaamitulu vähenemise ja globaalsete veebiplatvormide domineerimise tõttu. Selle tõttu on meediaväljaanded muutnud haavatavamaks.
Teisest küljest on digitaalajastu toonud kaasa uusi väljakutseid. Valeinfo ja -uudiste levik internetis õõnestab avalikkuse usaldust ajakirjanduse vastu. Suured tehnoloogiaettevõtted, nagu Google ja Facebook, on muutunud teabe väravavalvuriteks, mis tekitab muret nende potentsiaali pärast kontrollida uudiste levitamist ja vaigistada kriitilisi hääli.
Valeinfo ja -uudiste levik internetis õõnestab avalikkuse usaldust ajakirjanduse vastu.
Meediavabaduse määruse eesmärk on käsitleda neid küsimusi, luues kõikehõlmava raamistiku ajakirjandusvabaduse, meedia sõltumatuse ja pluralismi ning kodanikele mitmekülgsele ja usaldusväärsele teabele juurdepääsu tagamiseks. Määruse vastuvõtmine on oluline võit ajakirjandusvabaduse kaitsjatele Euroopas. Liikmesriikidel on nüüd kohustus võtta õigusakt üle siseriiklikesse õigusaktidesse ning luua tõhusad jõustamismehhanismid ja kõigile meediategijatele võrdsed võimalused.
