Tallinn sai Kruiisiterminalis toimuval pidulikul avatseremoonial Euroopa rohelise pealinna tiitli. Selle andsid üle Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Virginijus Sinkevičius ja eelmise Euroopa rohelise pealinna Grenoble’i linnapea Éric Piolle.
„Rohelise pealinna tiitel on tunnustuseks meile kõigile, eeskätt meie esivanematele, kes on loodusega ühes rütmis elamise ja kaine talupojamõistuse kodeerinud meie geenidesse ning meid ümbritsevasse kultuuriruumi. Täna innustab see tiitel kujundama inimkeskset, aga samas uuendusmeelset Tallinna,“ sõnas linnapea Mihhail Kõlvart oma kõnes.
Euroopa rohelise pealinna tiitlit üle andes tunnustas Euroopa keskkonnavolinik Virginijus Sinkevičius Tallinna arengut. „Rohepealinna tiitel on saabunud koju, sest just siin 2006. aastal see idee alguse sai. Mul on väga hea meel näha, et Tallinn pöörab rohepealinna programmis erilist tähelepanu bioloogilisele mitmekesisusele ja vastupanuvõimele. Inspireerivaid ideid ja lahendusi jagub siit kindlasti ka teistele linnadele,“ ütles Sinkevičius.
Avatseremoonia kunstiline juht oli Mikk Jürjens. Oma loominguga astusid üles tunnustatud muusikud Vaiko Eplik ja Eliit, Puuluup, Andres Kõpper, JT Conception. Etenduse jaoks loodi spetsiaalselt kaks muusikateost: Puuluubi „Mis värvi on Tallinn?“ ning Andres Kõpperi „Lennart“, millest viimases on kasutatud mõtteid president Lennart Meri kõnedest.
Avatseremoonia jaoks loodi ka humoorikad mustvalged tummfilmid, sellest kuidas keskkonnateemad on tänapäeval muutunud linnakodanike jaoks oluliseks südameasjaks. Laval joonistasid looduse muutumist läbi aegade 5. klassi poiss Uku Muinasmaa ja 11. klassi poiss Robin Marcus Luik ning kunstnik Marko Mäetamm.
Kõne pidas ka rohelise pealinna kõnekonkursi „Elurikas linn“ võitja 16-aastane Liisa-Lotta Tõiste, kes küsis milline on linn, kus tahab elada laps, teismeline, täiskasvanu, eakas? „See on linn, kus igaüks saab oma igapäevategevusi teha nii, et ei sõltu autoga kohalejõudmisest, kus jalakäijate alad ja võimalus liigelda kergliiklusvahenditega on tagatud igale ühiskonna liikmele. Igal elanikul on võimalus juua puhast kraanivett, sorteerida tekkivat prügi, süüa toidukohtades, mis väärtustavad kohalikku toorainet ja kasutavad võimalikult vähe ühekordselt pakendatud tooteid,“ vastas ta.
Pidulikul avatseremoonial oli kohal üle 650 külalise Eestist ja rohkem kui 20 riigist üle Euroopa.
