Alustatakse uuringuid reoveest sooja tootmiseks
Energiaettevõte Gren ja Tartu Veevärk sõlmisid koostöölepingu, et alustada uuringuid reoveesoojuse kasutamiseks Tartu kaugküttesüsteemis. Greni hinnangul jääb selleks vajalik investeering suurusjärku 10-15 miljonit eurot ning tulemusi võib oodata 2-3 aasta jooksul.
„Heitsoojuse kogumine on üks võimalusi kaugkütte keskkonnamõjude vähendamiseks, mida rohkem suudame ära kasutada juba kusagil olemas olevat soojust, seda vähem on tarvis sooja muudest energiaallikatest juurde toota,“ selgitas Greni Eesti äride juht Margo Külaots. „Reovee, mille Tartu Veevärk linnaelanikelt kokku kogub, temperatuur on vahemikus 10-17 kraadi. See soojusenergia läheb täna piltlikult öeldes torudest alla, kuid soojusvahetite ja soojuspumpadega on võimalik reoveest energia välja võtta ja see kaugküttesüsteemi suunata.“
“Heitsoojuse kogumine on üks võimalusi kaugkütte keskkonnamõjude vähendamiseks, mida rohkem suudame ära kasutada juba kusagil olemas olevat soojust, seda vähem on tarvis sooja muudest energiaallikatest juurde toota.“
Reoveesoojust kasutatakse linnade kütmisel paljudes Euroopa riikides, kuid Eestis seni veel mitte. Greni hinnangul pakuks reovesi talvisel ajal väärtuslikku lisasoojuse allikat: Tartu reoveest oleks võimalik soojusenergiat koguda mahus, mis katab 5-8% kogu linna aastasest küttevajadusest. Täpsem uuring koos tasuvusanalüüsiga viiakse koostöös Tartu Veevärgiga läbi juba käesoleval aastal.
„Otsime alati uusi võimalusi Tartu veeteenuste arendamiseks, seejuures on meile oluline energia säästmine ja taaskasutamine ning selle põhimõttega sobib ka taastuvenergia tootmise arendamine. Reoveesettest on Tartus elektrit ja soojust toodetud juba kümmekond aastat,“ rääkis Tartu Veevärgi juht Toomas Kapp.
„Reovesi koosneb valdavalt kodudes ja ettevõtetes ära kasutatud soojast veest, selle energia kasutamine sõltub tehnilistest lahendustest ja tasuvusest. Tartu reovee soojuspotentsiaal on esmasel hinnangul piisav, et meil tasub uurida, kuidas seda väärindada. Kui plaan õnnestub, siis teevad nii Gren ja Tartu Veevärk kui ka Tartu linn suure sammu keskkonnasõbralikuma majandamise poole.“
Gren näeb heit- ja reoveesoojuse kasutamises suurt potentsiaali, seda nii energiasäästu kui dekarboniseerimise võtmes. Eri allikatest pärit heitsoojust kogutakse ja kasutatakse kaugküttes ka täna, näiteks rakendab Gren Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonna kütmisel tööstuse heitsoojust.
„Oleme Greni Tartu küttevõrgu juba praeguseks viinud ca 95% ulatuses taastuvatele allikatele, kuid siit edasi on järgmine eesmärk sooja tootmiseks tervikuna vähem kütuseid põletada. Suure kaugküttesüsteemi eelis ongi see, et süsteemi saab liita erinevaid tööstuslikke lahendusi ja taastuvaid energiaallikaid, mille kasutamine lokaalselt pole võimalik või on liiga kallis,“ selgitas Gren Eesti äride juht Margo Külaots.
„Kombineerituna meil juba töösse rakendatud soojussalvestusega saame koguda just seda energiat, mis on hetkel kõige soodsam, puhtam ja kättesaadavam. Sel moel tekib linna kütmiseks mitmekesisem valik erinevatest energiaallikatest, mis omakorda tagab ka kõrgema varustuskindluse ja vastupidavuse kriisidele.“
Gren on rahvusvaheline rohelise energia ettevõte, mis tegeleb säästvate energialahenduste väljatöötamise ja pakkumisega, et toetada kohalike kogukondade ja tööstusettevõtete vajadusi. Peamiselt kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele ning tööstuslikele energialahendustele keskendunud Gren otsib aktiivselt võimalusi oma tegevuse laiendamiseks, seda nii uute tehnoloogiate kui turgude näol. Täna tegutseb Gren lisaks Eestile ka Lätis, Leedus ja Suurbritannias.
