Avaleht Haridus ARVAMUS I Mart Habakuk: Eesti koolid tuleb viia ühtsele pilvepõhisele virtuaalõppeplatvormile
ARVAMUS I Mart Habakuk: Eesti koolid tuleb viia ühtsele pilvepõhisele virtuaalõppeplatvormile

ARVAMUS I Mart Habakuk: Eesti koolid tuleb viia ühtsele pilvepõhisele virtuaalõppeplatvormile

Haridussüsteemi edasiarendamiseks ja kiirete muudatustega kohanemiseks tuleb viia Eesti koolide õppetöö tervikuna üle mõnele maailma juhtivatest virtuaalõppeplatvormidest (LMS ehk Learning Management System).

Estonian Business Schooli (EBS) kantsleri Mart Habakuke hinnangul oleksid Eesti koolid nii eriolukordadeks paremini valmistunud, aga see lihtsustaks ka tavaolukorras parimate praktikate jagamist õpetajate ja koolide vahel ning looks õppurite juurdepääsu kiiresti uuenevatele virtuaalõppe lahendustele:

“Distantsõppele üleminek näitas selgelt, kui erinev on Eesti koolide valmisolek digitaalse õppe läbiviimiseks. Segadust tekitas suur tööriistade valik, mis on virtuaalõppe läbiviimiseks saadaval. Virtuaalkooli toimimiseks tegid kriitilise tarkvara valiku koolid või õpetajad, kellest paljudel puudus selleks vajalik kogemus, kompetents ja aeg informeeritud otsuse tegemiseks. Tulemuseks oli ebavajalik aja- ja närvikulu kümnete võimalike lahenduste ja tööriistade virr-varris.

Eesti haridussüsteemi arendamisel astuksime suure sammu edasi, kui läheksime kogu riigis üle mõnele maailma parimatest avatud ja pilvepõhistest virtuaalõppetöö läbiviimise platvormidest, mille saab tõlkida eesti keelde ning kuhu saab kergesti integreerida kõik vajaliku: Eestis ja mujal toodetud sisutooted, e-kursuste kogud ja ka koolide oma erisused. Eriolukorra tõttu on tekkinud võimalus võtta koolide ja haridusastmete üleselt kasutusele mõni maailma parimatest virtuaalõppe platvormidest ning selline suur samm planeerida ja läbi viia veel enne järgmise õppeaasta algust. Hea tööriist on ühtlasi ka austusavaldus õpetajate töö vastu, kellele praegu kulub professionaalne IT-tugi ära rohkem kui kunagi varem.

Tänapäevase virtuaalõppe platvormi all pean silmas keskkonda, kus on kõik õpilasele vajalik: kalender, õpiväljundid, õppekava, õppematerjalid, tagasisidestamine, hindamine, rühmavestlused, salvestatud loengud, soovitatud kirjandus jms. Keskkond, kus saab tunnis teha virtuaalset rühmatööd, küsida küsimusi, teha märkmeid elektroonilistele õppematerjalidele, sooritada teste ja eksameid ning üles laadida kodutöid. Koht, kus õpetaja saab jälgida õpilaste iseseisva töö progressi, jagada vastuseid tekkinud küsimustele ning kus kõik õppimiseks vajalik on turvaliselt juurdepääsetav nii telefonist kui laua- ja tahvelarvutist.

EBSil kulus virtuaalõppe platvormi valiku tegemiseks ligi pool aastat, aga õnneks toimus see aastal 2017. Praktikas tähendas see seda, et peale 13. märtsi otsust minna üle virtuaalõppele ei olnud õppuritel ega õppejõududel tarvis installeerida ja õppida kasutama ühtegi uut tarkvara ega teha muudatusi tunniplaanis. Loengud, seminarid ja õpitoad toimuvad tavapärases mahus ja aegadel ning on ka järelvaadatavad. Kokku 1400 tudengiga EBS ülikooli ja 120 õpilasega gümnaasiumi 100% virtuaalõppele üleminek toimus nii Tallinnas kui ka Helsingis ühe päeva jooksul ilma vajaduseta väliste abijõudude järele.“

Estonian Business School (EBS) on Eesti vanim eraülikool, kus õpib bakalaureuse-, magistri- ning doktoriõppe tasemel kokku 1400 üliõpilast, kes saavad oma teadmisi käia täiendamas 60 partnerülikoolis üle maailma.

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga