Avaleht Kultuur Muusika Eesti Muusika Päevad toimuvad sel aastal veebifestivalina
Eesti Muusika Päevad toimuvad sel aastal veebifestivalina

Eesti Muusika Päevad toimuvad sel aastal veebifestivalina

22. aprillist 2. maini toimuvate Eesti Muusika Päevade kontserdid ja vestlusringid on kõigile kättesaadavad veebi ja Klassikaraadio vahendusel ning annetuspõhiselt.

Festivalil kõlavad maailma esiettekanded heliloojatelt Tatjana Kozlova-Johannes, Age Veeroos, Liina Sumera, Taivo Lints, Platon Buravicky, Ramus Puur, Lauri Jõeleht, Ardo Ran Varres, Elis Hallik, Madli Marje Gildemann, Antoine Beuger, Märt-Matis Lill, Mirjam Tally, Maria Kõrvits, Anna-Margret Noorhani, Riho Esko Maimets, Malle Maltis, Kristjan Kõrver, Evelin Seppar, Allison Kruusmaa, Mariliis Valkonen, Aaro Pertmann, Aleksandr Žedeljov, Ülo Krigul ja Elo Masing.

Teosed kannavad ette Balti nüüdismuusika tippkoosseisud Synaesthesis (Leedu), Twenty Fingers Duo (Leedu), Sinfonietta Riga keelpillikvartett (Läti), Quadra (Läti) ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester & Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Ansambel U:, klaveriduo Kadri-Ann Sumera & Talvi Hunt, Trio HETK, Tallinna Uue Muusika Ansambel, Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambel ja EMTA Sinfonietta. Lisaks kontsertidele toimuvad temaatilised vestlusringid.

Igal aastal on EMP-l keskne teema, mille ümber koonduvad ettekandele tulevad teosed ja kontserdid. 2021. aastal on fookuses “DNA”, mis otsib dialoogi teaduse, bioloogilise geneetika, kultuurilise päritolu ja muusikalise mõtlemise vahel. Soovi taga teada saada, kes me oleme ja kust me tuleme, on sisemine vajadus olla ühendatud elu olemuslikku võrgustikku. DNA on olemusliku informatsiooni kandja. Kuigi eestlaste, lätlaste ja ka leedulaste geneetiline DNA on väga sarnane, oleme kultuuridena omajagu erinevad. Et Eesti Muusika Päevad muutuvad sel aastal esmakordselt teisi Baltimaid kaasavateks Balti Muusika Päevadeks, siis võimaldab kohtumine Balti kaaslaste muusikaga jälgida ka seda, mis meid meie lähemate ja kaugemate lõunanaabritega kultuuriliselt ühendab ja mis eristab.

“Soovime läbi veebikontsertide laiendada nii kohalikku kui ka rahvusvahelist publikut, kes muidu ehk kontserdisaali ei jõuaks. EMP kodulehe kaudu saab osa kontsertidest, mis toimuvad üle kolme Balti riigi. Veebipilet muutub tänavuse eriolukorra tõttu erandkonnas annetuspõhiseks. Ootame väga publikut festivali ja muusikuid toetama,” innustab festivali korraldusjuht Mari-Liis Rebane.

Ka sel aastal antakse festivali raames välja “LHV uue heliloomingu Au-tasu”, mille laureaat selgub 30. aprillil Estonia kontserdisaalis Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserdil. Alates käesolevast aastast premeerib LHV ka noori heliloojaid. Eesti Heliloojate Liidu ja Eesti Muusikafondi korraldataval konkursil “Noor helilooja” antakse välja heliloomingu auhinnad noortele vanuses kuni 25 aastat. Parimaid tunnustatakse “LHV noore helilooja preemiaga”.

42. korda toimuv EMP on vanim Eesti heliloojate loomingule keskenduv festival, mis tasakaalustab kodumaist välismaisega ja kammerlikkust mastaapsusega. Festivali kavadest leiab aasta aastalt üha enam žanri- ja stiilideülest. EMP kunstilised juhid on Helena Tulve ja Timo Steiner, Tartu programmi kureerib Märt-Matis Lill. Tänu kunstiliste juhtide eksperimenteerimishimule ja lennukatele ideedele on EMP alati pakkunud oma publikule ka loominguliselt esmapilgul pöörasena näivaid projekte.

“Eesti Muusika Päevad on juba seetõttu väga oluline, et aastakümneid on saanud festivalil kuulata värsket loomingut. Festival tellib heliloojatelt uusi teoseid, mis muidu võiks jääda üldse sellisel kujul sündimata,” kommenteerib Helena Tulve.

Paralleelselt EMP-ga toimuvad Balti Muusika Päevad, kuhu kuulub ka EMP programm. Eesti Heliloojate Liit koostöös Läti ja Leedu Heliloojate Liitudega alustavad Baltic Contemporary Music Networki koostöövõrgustiku tegevuste raames uue rändfestivaliga Balti Muusika Päevad. Esmakordselt publiku ette astuv Balti Muusika Päevad ühendab kolme riigi muusikute ühist soovi arendada Balti nüüdismuusika võrgustikku ja publikut, luues ühise festivalideplatvormi. Festival hakkab roteeruma Eesti, Läti ja Leedu vahel – 2022. aastal korraldatakse üritus Kaunases, 2023. aastal Riias ja 2024. aastal uuesti Eestis.