Eesti Panga president Madis Müller rääkis Riigikogus olulisematest suundumustest Eesti majanduses
Tänasel Riigikogu täiskogu istungil esines Eesti Panga president Madis Müller ettekandega, milles tutvustas Eesti Panga 2022. aasta tööd ja rääkis olulisematest suundumustest Eesti majanduses.
Müller sõnas, et kui püüda läinud aastat keskpanga vaatenurgast hästi lühidalt kokku võtta, siis võiks öelda, et keskpankade äärmiselt leebe rahapoliitika kümnend on mööda saanud. „Selle lõpp kujunes järsumaks, kui oskasime keskpangana esialgu prognoosida. Ja veel, Venemaa kallaletungi tõttu Ukrainale muutunud ohuolukord on sundinud ka Eesti Panka mõtlema valmisolekutele ka kõige mustemates stsenaariumides. Eelkõige aga pean täna rääkima inflatsioonist, sest see on keskpanga peamine vastutusala,“ sõnas ta.
Eesti Panga president märkis, et Euroopas tundsime hinnatõusu mõju eriti rängalt, sest meie sõltuvus Venemaa energiakandjatest on olnud märkimisväärne. „Mullu oktoobris hüppas euroala inflatsioon 10,6 protsendile. Nii hoogsat hinnatõusu pole nähtud kogu euro käibeloleku aja jooksul ning see on kaugel kahe protsendi tasemest, mis on Euroopa Keskpanga eesmärk,“ selgitas ta ja lisas, et Eestis olime veel hullemas seisus. „Viimati kogesime nii kiiret hinnatõusu 1990. aastate keskpaigas.“
Müller selgitas, et keskpanga peamine hinnatõusu ohjeldamise vahend on intressimäärade tõstmine – intressimäärade tõstmisega muutub laenuraha kallimaks, mille tagajärjel ostetakse kaupu ja teenuseid vähem ning hinnasurve majandusele leeveneb. Kui aga majandus kiratseb ja vajab ergutust, saab keskpank intressimäärasid langetada ja selle abil laenuraha taas kättesaadavamaks teha. „Läinud aasta suvel hakkasime Euroopa Keskpangas pärast kümme aastat väldanud pausi taas intressimäärasid tõstma. Sel aastal oleme euroala intressimäärasid tõstnud juba seitse korda, kokku 3,75 protsendipunkti võrra, mis on väga kiire tempo,“ märkis Müller ja lisas, et samuti lõpetati võlakirjade juurde ostmine Euroopa Keskpanga bilanssi. „Võlakirjade ostmine, mis on rahvasuus saanud rahatrüki nime, aitas hoida raha hinda madalal, et majandust ergutada. Praegustes selgelt liiga kiire hinnatõusu oludes ei ole keskpanga poolt sellisel moel täiendavalt majanduse elavnemine enam kohane.“
Müller kinnitas, et hinnatõus on juba hakanud euroalal ka aeglustuma ja seda eelkõige energia odavnemise tõttu, kuid majanduses laiemalt ei ole hinnakasv veel pidurduma hakanud. „Üks tegur on siin kindlasti keerulise majandusolukorra jaoks tavatult tugev tööturuseis. See on muu hulgas aidanud kaasa euroala majanduses piisavalt tugeva nõudluse püsimisele ja andnud ettevõtetele võimaluse kasumit säilitades hindu tõsta. Seega peame Euroopa Keskpangas tõenäoliselt intressimäärade tõstmist jätkama.“
Kuidas tulevad järsu intressimäärade tõusuga toime meie ettevõtted ja inimesed? „Eestis näeme, et ettevõtted on suuremate intressimaksetega siiani hästi hakkama saanud. Kuna tarbijate käes oli palju raha, said ettevõtted müügitulu ja kasumit kuni viimase ajani tublisti kasvatada. Inimestel on omakorda aidanud toime tulla see, et tööpuudus on püsinud väike. Just töökoha kaotus on majapidamistele suurim risk laenumaksetega toimetulemisel. Samuti on inimesi toetanud pandeemiaaegsed säästud ning pensionisambast välja võetud raha. Suuremaid maksevõime probleeme me seega praegu ei näe,“ rääkis Müller.
Muuhulgas tõi Eesti Panga president ettekandes esile, et mullu euroalal rekordeid löönud Eesti inflatsiooni hoos oleme alates läinud aasta augustist näinud aeglustumise kurssi. „Selle aasta keskpaigaks prognoosime, et inflatsioon pidurdub Eestis 10 protsendile ja aasta lõpu poole alla viie protsendi taset,“ märkis ta.
Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et riigi kulutused ei tohiks anda niigi kiirele hinnatõusule veelgi hoogu juurde ning riigieelarve suunamine tasakaalu poole on küll keeruline, kuid vajalik.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Igor Taro (Eesti 200), Lauri Laats (KE), Anti Poolamets (EKRE) ja Andres Sutt (RE).
