Eesti saavutas kõik seatud eesmärgid läbirääkimistel püügivõimaluste üle Atlandi ookeanil
Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu detsembrikuu istungil lepiti kokku püügivõimalustes Atlandi ookeanil. Eestil õnnestus saavutada kõik seatud eesmärgid, teatas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium heade uudiste portaalile.
Kanada lähedal Loode-Atlandil avatakse üle 30 aasta jälle tursapüük. Seetõttu tuli Euroopa Liidu kvoodijaotus uuesti kokku leppida. Kvoodijaotus, mis kohtumisel kokku lepiti, ei kuulu edaspidi ülevaatamisele, mistõttu oli Eestile ülimalt oluline just praegu oma huvide eest seista.
Eesti läks kohtumisele eesmärgiga saada u 4% Euroopa Liidule kuuluvast tursapüügivõimalusest selles piirkonnas ja eesmärk ka saavutati. Tursavaru praeguse seisu juures on Eesti püügivõimalus seega u 30 tonni.
„Praegu on piirkonna tursavaru veel tagasihoidlik, kuid varem on see olnud pea kümme korda suurem, mis näitab selle varu potentsiaali,“ selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Herki Tuus. Lisaks nimetatud uuele tursakvoodile kinnitati Eesti püügivõimalusteks Loode-Atlandi piirkonnas veel 1868 tonni meriahvenat, 297 tonni süvalesta, 128 tonni kalmaari, 62 tonni pikklesta, 140 tonni turska ja 283 tonni raisid.
Kirde-Atlandil oli Eesti huvi tagada, et liidu krevetikvoot Ida-Gröönimaa vetes eelmise aastaga võrreldes oluliselt ei langeks ning et süvalesta kaaspüügikvoot Kirde-Atlandi rahvusvahelistes vetes püsiks eelmise aastaga sarnasel tasemel. See tagaks, et Eesti kaugpüük saab jätkuda sarnaselt senisele.
„Ida-Gröönimaa krevetikvoodiks kujunes meile sobilikult üle 2000 tonni ning süvalesta kvoot jäi samaks – 1711 tonni. Põhiliselt püüab Eesti Kirde-Atlandil krevetti, mida kvootidega ei reguleerita ja mille aastasaagid ulatuvad meil tavapäraselt u 12 000 tonnini,“ rääkis läbirääkimistel osalenud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna nõunik Kaire Märtin.
Angerja puhul oli Eesti seisukoht, et angerja kaitsemeetmeid ei tohiks leevendada, kuna Euroopa angerjapopulatsiooni seisund on väga halb ja vajab taastamist. „Meie arvates võiks klaasangerjat püüda vaid ümberasustamise eesmärgil,“ selgitas Tuus. Angerja kaitsemeetmed jäid senisel kujul paika ehk merel on vähemalt pooleaastane püügikeeld.
- Põllumajanduse valdkonnas kiitsid kõik liikmesriigid ühtlasi heaks järeldused liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide ja väljakutsete kohta aastatel 2028−2034. See on oluline sisend ametisse astuvale Euroopa Komisjonile, kes peab tuleval aastal esitama visiooni liidu toidusektori tulevikust.
