Riigikogu kultuurikomisjon otsustas saata esimesele lugemisele seaduseelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu uuendatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv.
Kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul aitab eelnõu kaasas käia muutustega audiovisuaalmeedia turul ja tarbimises. „Juba ammu ei räägi me enam ainult televisioonist, vaid paljudest erinevatest uutest võimalustest audiovisuaalmeedia jälgimiseks. Tehnoloogia ja inimeste harjumused on uute teenuste levikuga läbi teinud suure hüppe, seega oleks aeg meediamaastikku puudutavaid seaduseid lisaks traditsioonilisele televisioonile ja raadiole ka uutele audiovisuaalmeediateenustele vastavaks kohandada,“ ütles ta.
Kultuurikomisjoni aseesimees Jaak Valge tõstatas küsimuse eelnõus esitatud tunnuste loetelust, mille alusel keelatakse meediateenuseid osutades saadetes vihkamise ja vägivalla õhutamine. „On arusaamatu, miks eelnõus keelatakse viha õhutamine vaid teatavate tunnustega isikute vastu. Viha õhutamine ise on laialivalguv mõiste, seda saab tõlgendada väga erineval moel. See võib ohustada õigusselgust,“ rääkis ta. „Murekohaks on ka, et seadust ei hakataks kasutama ideoloogilise tsensuurina.“
Valge hinnangul vajavad muutmist ka sätted, mis puudutavad meediapädevuse edendamist. „Jagades teadmisi oskuste kohta, kuidas meediasisu kasutada ja kriitiliselt hinnata, on oluline vältida ideoloogilist suunitlust ja kallutatust,“ märkis aseesimees. Tema sõnul on hetkel selgusetu, milliseks kujuneb aruandlus Euroopa Komisjoni ees ja mida kujutavad endast komisjoni koostatavad meediakirjaoskust puudutavad suunised. “Neid suuniseid praegu ei ole. Peaksime vastu võtma seaduse, mille sisu me ei tea. See ei ole kuidagi aktsepteeritav,” lisas ta.
Valitsuse algatatud meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (327 SE) hõlmatakse meediateenuste seaduse kohaldamisalasse videojagamisplatvormi (näiteks Youtube’i, aga ka erinevate sotsiaalmeediakanalite) pidajad ja kohandatakse seadus, sh tegevuslubade süsteem, uutele audiovisuaalmeedia teenustele (näiteks suuremate uudisteportaalide juures olevale veebitelevisioonile) vastavaks.
Samuti ühtlustatakse eelnõuga televisiooniteenusele ja tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele, näiteks Netflixile, Amazon Prime Videole, Itunesile ja teistele, aga ka kodumaistele videolaenutustele kohalduvaid alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamise reegleid. Puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu parandamiseks kohustatakse teenuse osutajaid koostama ligipääsetavuse tegevuskavasid.
Komisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu riigikogu täiskogu päevakorda esimeseks lugemiseks 7. aprillil ja toetas poolthäälteenamusega eelnõu esimese lugemise lõpetamist.
