Täna toimunud neljandast üleilmsest maailmakoristuspäevast võtsid osa ligi 160 riigi elanikud. Eestist registreerus ettevõtmisele praegustel andmetel 38 120 inimest. Kuna koristada võib koroonaviirusest tingitud reeglite tõttu 24. septembrini, number tõenäoliselt muutub.
“Kindel on, et tänavu püstitame Eesti osalusega rekordi. Aktsiooni algul 2018. aastal kaasasime umbes 10 000 eestlast. Aasta hiljem juba 22 000. Mullu käärisid käised üles veidi enam kui 30 000 eestimaalast,” märkis Eesti maailmakoristuspäeva eestvedaja Elike Saviorg. “Hüpe on tingitud keskkonnateema päevakajalisusest ja koristuspäeva sõnumist. Eelkõige aga lasteaedade ja koolide suurenenud huvist: laste ja noorte motiveeritusest,” mõtiskles Saviorg.
Ettevõtmisega on kaasa tulnud üle 230 kooli ja 160 lasteaia. Üldhariduskoolide keskkonnakampaania juhi Kerli Lauri andmetel on lasteaedu tänavu registreerunud 80 rohkem kui mullu. “On näha, et koolid ja lasteaiad on eriti aktiivsed registreerujad. Nad ei lähe ainult koristama: paljud on pühendanud jäätmeprobleemidele terve päeva või lausa nädala. Tõeline keskkonnaharidusprojekt!” rõõmustab Laur.
Esialgsetel andmetel on nimekirjas 35 600 (93% koguarvust) noort ja last.
Eestis pühenduti koristusel väikeprügile ehk suitsukonidele ja pisiplastile.
Lisaks tavapärasele prahile koguti loodusest klaasikilde, kohvitopse, rehve ja kentsakamatki: proteese, kassetilinte, tooreid mune, poolikuid tõukerattaid, pakendis olevaid sarvesaiu.
Ent sel aastal pöörati tähelepanu suuremalegi prahile, sealhulgas vanaelektroonikale.
Täna lõppes maailmakoristuspäeva koostööpartneri, Eesti iduettevõtte Ringy elektroonika kogumise ringreis. Ringy CMO Oliver Lälli sõnutsi koguti tuuril üle 150 televiisori, 500 mobiiltelefoni ja 100 sülearvuti.
Globaalse koristuse staap asub tänavu Tallinnas Telia majas, kus toimetab kõnekeskus, suhtlemaks kogu maailmaga. Pandeemiast olenemata on Eesti eestvõttel aktsioonist osa võtmas pea 160 riiki.
Nii Eesti kui globaalse aktsiooni täpsed numbrid selguvad oktoobri algul.
