Avaleht Kultuur Eetilisusest äris, majanduses ja poliitikas
Eetilisusest äris, majanduses ja poliitikas

Eetilisusest äris, majanduses ja poliitikas

1417328_76169581Selles küsimuses heidetakse valgust eetilistele probleemidele, mis võivad tekkida avaliku sektori ja ettevõtluse vahelistes suhetes ning majanduse eetilistele aspektidele.

Äri ja poliitika vahekorda võib vaadata raha ja võimu vahekorrana. Milline on rahakate ettevõtjate suhtumine avalikku võimu? Kas võim on seal, kus on raha? Kas seadus ja võim on midagi niisugust, mida saab raha abil enda huvides kasutada ja kujundada? Kas teatud jõukuseni jõudmisel võib inimene end ühiskondlikest normidest kõrgemaks pidada?

Ärimeestel on võimalik valida poliitiliste otsuste mõjutamiseks seaduslikke viise. Millised neist aga võivad osutuda eetiliselt küsitavateks? Millal võib mõjukate otsusetegijate arvamuse kallutamiseks tarvitatavat lobby-tööd pidada õigustatud infojagamiseks ja enda huvide kaitsmiseks, millest alates saab sellest aga eeliste, näiteks isiklike suhete, ebaaus ärakasutamine? Kuidas hinnata erakondade rahalist toetamist ettevõtjate poolt? Kuidas peaks toimima poliitik, kes on ühtlasi ettevõtja, võimaliku huvide konflikti korral?

Mõjutamisest selgemini tajutakse probleemina avaliku sektori ressursside ärakasutamist ettevõtte huvides, näiteks riigihangete puhul. Korruptsiooniteemat käsitletakse ka ametnikueetika ning poliitika ja eetika all.

Probleemide lähtepunkt võib olla seadusandlus, mis võimaldab mitte üksnes ebaeetilisi tegusid äritegevuses, vaid ka laiemat majanduslikku ebaõiglust. Ühiskonnas omaks võetud majandussüsteem määrab, kuidas reguleeritakse hüvede loomist, jaotamist, vahetamist ja tarbimist. Seadusandlus sätestab reeglid ja sanktsioonid, kuid eetika seisukohast on oluline, millistele väärtustele tuginevad majanduslike eesmärkide saavutamise viisid: kas majanduslik mõttekus peaks olema ainuke normatiivne põhimõte. Majandussüsteemi prioriteetide eetilise hindamise kriteeriumidena võib nimetada võrdsust, hinna õiglust, jaotamise õiglust, ausust, inimväärikuse austamist, abinõude vastavust eesmärgile, sotsiaalset kaasatust, solidaarsust.

Lisaks võiks esitada küsimusi majandusarengu kohta: kas seda suunavad inimeste otsused või vääramatu “nähtamatu käsi”; kes selle eest vastutab; kas praegu toimuv tehniline ja majanduslik areng on õige, mõistlik, soovitav; kus asuvad sellise arengu piirid; kuidas oleks võimalik leida tasakaalu majandusliku arengu ja nii ühiskonna kui ka looduskeskkonna jätkusuutlikkuse vahel.

Vaata ka: globaalne eetika, poliitika ja eetika, sotsiaaleetika

Allikas: TÜ EETIKAVEEB

Uuri lähemalt materjale SIIT! 

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga