Avaleht Keskkond Erametsaliit: põletage viletsat puitu, mitte põlevkivi
Erametsaliit: põletage viletsat puitu, mitte põlevkivi

Erametsaliit: põletage viletsat puitu, mitte põlevkivi

Puidu põletamine Ida-Virumaa elektrijaamades pakuks Eesti peamise keskkonnajalajälje tekitaja põlevkivi kasutamisele kliimasõbralikuma alternatiivi ja looks metsaomanikele täiendavaid võimalusi väheväärtusliku puidu turustamiseks, teatas Eesti Erametsaliit.

Kogu Eestis raiutud puidust umbes kolmandik on selline, millest ei saa ei palki ega paberipuud. Suur osa tänastest erametsadest on kinnikasvanud heina- ja karjamaad, kus madala kvaliteediga puidu osakaal on veelgi kõrgem, moodustades sageli üle poole kogu puidumahust. Küttepuuks lähevad kvaliteetsemast puidusortimendist järele jäävad oksad ja ladvad ning mädanikuga või suure kõverusega puud. Seda puitu saab kõrvalsaadusena nii majapalgiks kui ka paberi tootmiseks sobiva puidu raiumisest, aga ka kraavide puhastamisest ja hooldusraiete tegemisest.

Sellise puidu pea ainsaks kasutusalaks on energeetika, olgu siis kodumajapidamistes, kohalikes katlamajades, koostootmisjaamades või pelletite tootmises. Lisaks eksporditakse kuni kümnendik kogu Eestis raiutud küttepuidust töötlemata kujul välisriikidesse.

Eesti Energia põlevkivikateldes puidust elektri tootmise efektiivsus pole nii kõrge kui koostootmisjaamades, kuid on põlevkivi põletamisest oluliselt keskkonna- ja kliimasõbralikum elektritootmisviis. Kui raiutud puidu asemele kasvavad metsas uued puud, siis maapõuest välja kaevatud põlevkivi ei taastu ja vabanenud süsiniku sidumisega peavad tegelema peamiselt kasvavad metsapuud.

Eesti Maaülikooli metsakasvatus- ja metsaökoloogia õppetooli professor Veiko Uri selgitas, et kui kasutada näiteks naftat või põlevkivi kütteks, pääseb atmosfääri süsinik, mis on pikka aega maapõues varjul olnud. “Kasvavad puud on aga süsiniku sidujad, tuues atmosfäärist tagasi ka sinna paisatud fossiilset süsinikku,” rääkis Uri. Ka puidu põletamisel paisatakse süsinikku atmosfääri, kuid see pole fossiilset päritolu ja selle metsa tagasi sidumine on ainult aja küsimus.

Metsaomanike jaoks näeb Eesti Erametsaliit puiduturu konkurentsi suurenemisel pigem positiivset mõju: mida rohkem on turul ostjaid, seda õiglasem ja stabiilsem on tõenäoliselt ka nõudlus ja hind. Samuti oleks mõistlikum ja ka kliima seisukohalt otstarbekam küttepuid kasutada kasvukohale võimalikult lähedal, selmet eksportida tuhandete kilomeetrite kaugusele. Samas ei tohi uue turuosalise toetamise mõjul tekkida olukorda, kus ahjudesse satub mujal tööstustes kasutust leidev kõrgema väärtusega puit.