Euroopa Komisjon soovitab rohepöördes toetada Ida-Virumaad
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson esines täna Riigikogus Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul “Rohepööre – nii väljakutse kui võimalus Eesti jaoks”. Simsoni sõnul näitavad avaliku arvamuse uuringud, et üheksa eurooplast kümnest peavad kliimamuutust tõsiseks probleemiks ja leiavad, et keskkonnakaitse on nende jaoks isiklikult oluline.
„Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine on tõsine oht Euroopale ja kogu maailmale. Probleeme ei saa lahendada vaid üksi nurgas nokitsedes ja parimat lootes. Keegi peab olema suunanäitaja, kelle tegevused tõmbavad teisi kaasa. Euroopa teeb seda. Rohelepe on lisaks ka meie uus kasvustrateegia, mis aitab samas kaasa kliimaprobleemide lahendamisele,“ ütles Simson Riigikogu ees peetud kõnes.
Euroopa rohelise kokkuleppe üheks põhiliseks eesmärgiks on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 nii, et samal ajal ei unustata ega hüljata ühtegi piirkonda. Simsoni sõnul tuleb Eestis seetõttu rohkem tähelepanu pöörata Ida-Virumaale. Euroopa Komisjon on selleks loonud Õiglase Ülemineku fondi, mis pakub tuge just regioonidele, mis sõltuvad täna fossiilsete kütuste kaevandamisest või tööstusharudest, mis heidavad õhku palju CO2-te.
„Kokkuvõttes saavad fondi 17,5 miljardi suurusest toetusest osa kõik liikmesriigid, sest kõigil on mõni rohkem toetust vajav regioon. Eesti osa sellest fondist on 340 miljonit eurot, millele lisanduvad vahendid tehniliseks abiks. Siinkohal on hea märkida, et Eestile osaks saav toetus inimese kohta on Euroopa suurim. Euroopa Komisjon ei kirjuta ette, kus raha konkreetselt kasutama peab ja iga liikmesriigi valitsus peab välja tulema oma plaaniga. Küll aga on Euroopa Komisjon 2020. aasta riigipõhistes soovitustes soovitanud Eesti puhul suunata fondi toetus Ida-Virumaale,“ rääkis Simson.
Täna Riigikogus toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul tegid lisaks ettekanded keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu õiglase ülemineku platvormi koordinaator Hardi Murula.
“Üleminek saab olla õiglane ainult juhul, kui see toimub pikema aja jooksul ning kokkulepitud kava alusel. Üleminekutegevuste peamine fookus peab olema ettevõtluse ja elukeskkonna arendamisel. Üleminek peab toimuma selliselt, et toimiva põlevkivisektori kõrvale tekkivad uued töökohad, mitte põlevkivisektori sulgemise ja alles siis võimalike lahenduste leidmisega,” rõhutas Murula.
Hardi Murula sõnul suudab Eesti täita 2030. aastaks võetud kliimaeesmärgid ka töötava põlevkivisektoriga. Kehtivad eesmärke ei ole mõistlik ennaktempos tõsta, vaid pigem tuleks keskenduda 2050. aasta kliimaneutraalsuse visiooni saavutamiseks vajalike lahenduste väljatöötamisele.
“Elanikud peavad olema hästi informeeritud olemasolevast olukorrast ning maakonna ees seisvatest väljakutsetest. Samuti peavad nad olema motiveeritud muutustega kaasa minemiseks. Olulist tähelepanu tuleb pöörata maakonna noortele, pakkudes neile atraktiivset elukeskkonda ja arenguvõimalusi. Õiglase ülemineku kontekstis on oluline Euroopa kliimapoliitikast ja rohepöördest mõjutatud inimeste ettenägelik aitamine ning sellest lähtudes vastupidava plaani koostamine,” rääkis Hardi Murula.
