Täna avati Jaan Krossi auks tema 102. sünniaastapäevaks püstitatud mälestusmärk Kullassepa, Kuninga, Niguliste ja Harju tänava nurgal, kus asub Krossi elu ja tööga tihedalt seotud Tallinna Kirjanike Maja. Kirjanike Liit andis täna välja ka traditsioonilise Jaan Krossi kirjandusauhinna, mille pälvis kirjandusteadlane, tõlkija, luuletaja ja esseist Jüri Talvet.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul peab linn Eesti ühe silmapaistvaima kirjanikule mälestusmärgi püstitamist väga oluliseks. „Mul on hea meel, et Tallinnas on nüüd auväärne monument, mis meenutab mitmekordset Nobeli kirjandusauhinna kandidaati ja Tallinna vapimärgi kavaleri Jaan Krossi, kelle sünnist möödub tänavu 19. veebruaril 102 aastat. Põlise tallinlase Jaan Krossi panust Eesti kirjanduslukku on tõesti võimatu üle hinnata. Ka Tallinna aja- ja kultuurilugu on märkimisväärse kirjaniku tõttu palju võitnud: Kross on mitmes oma romaanis kajastanud erinevaid Tallinna ajalooperioode ja andnud sellega oma panuse meie linna ajaloopärandi säilitamisse. Monumendi asukoht on samuti tähenduslik, kuna lisaks seosele kirjaniku omaaegsete liikumisradadega toob see vanalinna ühes sõlmpunktis paiknedes esile vanalinna tihedat tänavaruumi ning kõnetab seal nii tallinlasi kui Tallinna külalisi,“ rääkis Kõlvart.
Jaan Krossi tütre Maarja Unduski sõnul on ühteaegu nii austav kui ka kummastav nüüd kasvõi iga päev oma isaga siin tänavate ristumispunktis Krosside kodumaja ees kohtuda. „Jaan Kross on luuletuses “Asjad, mis ma tahaksin” soovinud: Et elus poleks iialgi nii nagu trammis, kus istekohad on neil, kel pole seisukohti, ja vastupidi. Lootkem, et nüüd, mil kirjanikuhärrale on põlistatud see suhteliselt jääv seisukoht, aitab tema loomingu rahvuslik mõttelaad meid veel kindlamini seista eestluse, Tallinna ja terve meie riigi püsimise ja hea käekäigu eest,“ rääkis Undusk. „Siiras tänu Krosside perekonna poolt skulptor Jaak Soansi meeskonnale ja Tallinna linnale tänuväärt töö ja vaeva nägemise, toetamise ja teostamise eest.“
Kuju valmis 2020. aastal läbiviidud ideekonkursi tulemusel, selle autoriks on skulptor Jaak Soans. Mälestusmärgi asukoha selgitas välja Tallinna Linnavalitsuse ajutine komisjon. Asukoht on inspireeritud vahetus läheduses asuvast Kirjanike Majast, mille poole on suunatud võidutöö, pronksi valatud kirjaniku figuuri pilk. Kirjanike Majas ja selle lähistel paiknesid Jaan Krossi elu- ja tööruumid ning seal valmis suur osa tema loomingust. Jaan Krossi mälestusmärk läks linnale maksma 165 000 eurot.
„On väga sümboolne ja väga õige, et Jaan Krossi mälestus on võtnud kuju just siin – nelja tänava ristumiskohas, keset inimesi, kes siin oma igapäevaseid argitoimetusi või puhkehetki veedavad. Tehes seda siinsamas, kus Jaan Kross ise on elanud ja ehk ka inspiratsiooni ammutanud. Ma tänan omalt poolt autoreid ja teostajaid – te olete suutnud luua siiralt eheda mälestusmärgi, mis on inimestele päris üksmeelselt sümpaatne. Nii nagu ka Jaan Krossist endast väga üksmeelselt lugu peeti ja jätkuvalt lugu peetakse,“ ütles Kesklinna vanem Monika Haukanõmm.
Enne Jaan Krossi mälestusmärgi avamist toimus kõrvalasuvas Kirjanike Maja saalis ka Jaan Krossi kirjandusauhinna üleandmine. Tänavuse Jaan Krossi kirjandusauhinna laureaadiks on Jüri Talvet tõlkeluulekogumike “Valitud tõlkeluulet (1970–2020). I. Hiliskeskajast modernismini” ja “Valitud tõlkeluulet (1970–2020). II. 20. sajandi keskpaigast 21. sajandi alguseni” eest.
Jüri Talvet on kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja esseist ning luuleraamatute, artiklikogumike ja reisiesseede autor. Ta on üks Eesti tuntumaid Juhan Liivi uurijaid. Talvet on eestindanud nii hispaaniakeelset klassikat kui ka uuemat kirjandust ning avaldanud nende käsitlusi. Ta on tõlkinud ka inglise, katalaani ja portugali keelest. Tänu tema tõlketegevusele on eesti lugejani jõudnud hispaaniakeelse maailma väärtkirjandus ja hispaaniakeelse lugejani eesti kirjandus. Talveti luuletus “Armastus” on loetav 80 keeles ja sellega on seda peetud kõige enam tõlgitud eestikeelseks kirjandusteoseks.
