Haridus- ja Teadusministeerium korrastab eestikeelse õppe ja eesti keele lisaõppe toetusi
Haridus- ja Teadusministeerium korrastab ühtseks tervikuks senised toetusmeetmed, mis puudutavad eesti keele lisaõpet, eestikeelse õppetöö jõustamist ning eesti keelest erineva emakeele õpet, mis samuti soodustab eesti keele omandamist. Toetussüsteemi korrastamise eesmärk on tulemuslikum keeleõpe alus- ja põhihariduses.
Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna peaekspert Anne Endjärv märkis, et toetuste taotlemise korra uuendamisel on mitu eesmärki. „Ühest küljest anname haridusasutustele, omavalitsustele ja rahvuskultuuriseltsidele selgemat infot taotlemise kohta. Teisalt soovime suunata haridusasutusi rohkem mõtestama oma eesmärke keeleõppes. Kolmandaks, riik saab sisukamat tagasisidet eestikeelse õppe laienemise ja edukuse kohta.“
Korrastamise käigus täpsustatakse taotlemise tingimusi uute õigusaktidega. Samuti muudetakse täpsemaks õpilaste arvestamise alused Eesti Hariduse Infosüsteemis, näiteks eristatakse edaspidi selgelt, kas eestikeelse õppe maht on vähemalt 60% või 40%. Lisandub ka eraldatavate toetuste ja nende abil saavutatavate tulemuste põhjalikum analüüs.
Igale õpilasele rakendatakse korraga ühte toetust. Toetusmeetmete eeldatav eelarve 2022. aastal on kokku 2 miljonit eurot.
Lisaks uuendatud toetustele on ministeeriumil plaanis 2021. aasta sügisel käivitatud pilootprojekti jätkuna ka edaspidi toetada neid eesti õppekeelega koole, kus õpib suurem hulk eesti keelest erineva emakeelega õpilasi.
Eestikeelne õppetöö aitab lastel ja noortel lõimuda Eesti kultuuri- ja väärtusruumi ning laiendab seeläbi nende edasisi haridusvalikuid. Eesti keele kui teise keele tasemetöödes ja eksamitel on saanud paremaid tulemusi need õpilased, kes õppisid venekeelsetes koolides vähemalt 40% ulatuses eesti keeles ja kelle õppetöös rakendati tõhusalt lõimitud aine- ja keeleõppe meetodeid.
Eestikeelse hariduse tegevuskava näeb ette, et aastal 2035 on kõigile lastele ja noortele olenemata kodukeelest kvaliteetne eestikeelne üldharidus kättesaadav. Riigi ja omavalitsuste rahastatavates endistes vene õppekeelega koolides ja lasteaedades pakutakse 2035. aastal vähemalt 75% ulatuses eestikeelset õpet (ülejäänu on võõrkeele- ja emakeeleõpe) ning üle 90% põhikoolilõpetajatest valdab eesti keelt B2 tasemel.
- Eesti on sel õppeaastal 20 vene õppekeelega põhikooli, kus õpib kokku ca 21 tuhat õpilast ehk ligi 16% kõigist põhikooliõpilastest.
