HARIDUSE RAHASTAMISEST! Riigikogu arutelu keskendus hariduse rahastamisele
Riigikogu tänasel arutelul hariduse rahastamisest oluliselt tähtsa riikliku küsimusena keskenduti üldharidusele, kus riigi ja omavalitsuste ülesanded on kõige rohkem põimunud.
Kultuurikomisjoni esimehe Laine Randjärve sõnul tuleks kohalikele omavalitsustele ja üldhariduskoolidele anda rohkem õigusi ja vastutust hariduse korraldamisel. „Kultuurikomisjoni liikmete enamus on aruteludel tõdenud, et omavalitsuse tulubaasi tuleks anda kogu raha, mis on vajalik üldhariduse andmiseks munitsipaalkoolides, sealhulgas ka õpetajate palgaraha ja muud munitsipaalkoolides õppetöö korraldamiseks vajalikud summad, mida praegu jaotab riik,“ ütles Randjärv.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on riik võtnud ülesande asutada igasse maakonda vähemalt ühe riigigümnaasiumi 2020. aastaks. Randjärv selgitas, et ülejäänud õppekohtade vajadus plaanitakse haridus- ja teadusministeeriumi kava kohaselt katta koostöös kohalike omavalitsuste ja eraüldhariduskoolide pidajatega. Randjärve sõnul kultuurikomisjon valdavalt toetab gümnaasiumihariduse riigile üleminekut, kuid lahendamata on palju küsimusi. „Hetkel pole veel selge, millises tempos ja kuidas hakkab riik munitsipaalgümnaasiume üle võtma, ehkki plaan munitsipaalgümnaasiumide integreerimiseks riigikoolide võrku peaks realiseeruma 2023. aastaks. Gümnaasiumihariduse andmisega seotud küsimuste lahendamine peaks vabastama kohalikele omavalitsusele vahendeid selleks, et panustada enam alus-, huvi – ja põhiharidusse,“ ütles Randjärv.
Randjärve sõnul soovib kultuurikomisjon riigi ülesandeid selgesõnalisemalt kirjeldada ja hakkab tekkinud küsimusi lahendama uue haridusseaduse eelnõu menetlemisel.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi keskendus oma ettekandes Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raportile Eesti haridussüsteemi kohta. Eesti tugevustena on seal esile tõstetud tulemuslikku ja võrdset koolisüsteemi, informeeritud hariduspoliitikat ja selget strateegiat ning märkimisväärseid investeeringuid haridusele.
Ligi ei toetanud kultuurikomisjoni seisukohta kaotada kohalike omavalitsuste sihtotstarbelist rahastamist. „Kui me anname omavalitsuste kätte õpetaja raha vabalt kasutamiseks, on tulemus see, mis on toimunud Lätis, kus väga paljud õpetajad sulgemata jäänud koolides, konsolideerimata koolivõrgus saavad ainult miinimumpalka, palju madalamat kui meil,“ ütles Ligi. Ta pidas õpetajate palka prioriteediks ning rõhutas, et Eesti on kõige kiirema õpetajate palga tõusuga riik OECD-s.
Ligi nõustus OECD raportis toodud väljakutsega riigi ja omavalitsuse vastutuse hägususe osas. Samuti ta nõustus, et koolivõrku peab kiiremini korrastama.
Ligi hinnangul tekitab erakoolide rahastamine tõsiseid õigluseküsimusi ja konkurentsieeliseid erakoolidele. „See tekitab ebaefektiivsust ja kulukust juurde ning see on alus tuleviku kvaliteediprobleemidele. Need on OECD sõnad, et erakoolilaps saab rohkem raha, mitte võrdselt raha tavakoolilapsega. Tartus ja Tallinnas näiteks poolteist korda rohkem kinnisvaratoetust, rääkimata keskmisest regionaalsest mõjust laiemalt,“ ütles Ligi.
Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu esindaja, Tartu linnapea Urmas Klaasi hinnangul on kõige suuremad probleemid ja rahulolematus täna üldhariduses. „Kohalike omavalitsuste eelarvevõimalused, sealhulgas hariduse rahastamise võimalused, jäävad järjest kaugemale maha riigieelarve võimalustest ning sellega ei saa kohalikud omavalitsused rohkem leppida,“ ütles Klaas.
Klaas pidas probleemiks, et haridustoetuse kasutamine on sihtotstarbeline ja ülemäära reglementeeritud. Klaas nimetas murekohana ka hariduslike erivajadusega õpilaste hariduse korraldust ja rahastamist.
Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolöri Airi Mikli hinnangul on üldhariduse rahastamises ruumi maksumaksja raha paremini kasutamiseks. „Alata tuleks õpetaja ja õpilaste suhte optimaalseks muutmisest, lõpetada haridustoetuse sihtotstarbeline ja jäik sihtimine ja anda koolipidajatele suurem vastutus. Raha peaks saama kasutada nii, et oluline oleks raha eest saadud tulemus. Tulemusega tuleks arvestada ka hariduse korraldamisel üldisemalt, olenevalt, kuidas kujuneb lähiajal omavalitsusmaastik,“ ütles Mikli.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mailis Reps, Kalle Muuli, Mihkel Raud, Heidy Purga, Krista Aru, Märt Sults, Priit Sibul, Andres Ammas ja Peeter Ernits.
