Avaleht Haridus HEA KOOL – kuidas seda mõõta?
HEA KOOL – kuidas seda mõõta?

HEA KOOL – kuidas seda mõõta?

ÕpetamineOleme nõus, et head kooli saab mõista väga erinevalt. Kindlasti tuleks teha vahet heal põhikoolil, gümnaasiumil, kutsekoolil, heal lasteaial, sest nad kõik võivad olla head erinevas mõttes.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse algatatud hea kooli projekti eesmärgiks on arutada, mis tingimused lisaks headele õpitulemustele peaksid täidetud olema, et me saaksime rääkida heast koolist.

Arutelu hea kooli teemal ei ole sama nagu vahetada mõtteid selle üle, mis on hea vein või hea etendus. Kooli headus pole maitseküsimus, sest koolil kui institutsioonil on kokku lepitud eesmärgid. Seetõttu on võimalik hinnata, kuivõrd tulemused vastavad püstitatud eesmärkidele. Kooli eesmärgid on sõnastatud riiklikus õpekavas, mida kool omakorda konkretiseerib.

Kuna koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne, ei saa piirduda vaid õpilaste akadeemiliste teadmiste hindamisega. Tuleb ühtlasi vaadata, kuidas kool täidab püstitatud eesmärki – aitab õpilastel kasvada loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus.

Põhikooli puhul on tulenevalt riiklikus õppekavas kokku lepitud eesmärkidest oluline hinnata, kuivõrd suudab kool pakkuda õpilasele eakohast, turvalist, positiivselt mõjuvat ja arendavat õpikeskkonda. See keskkond peaks soodustama lapse õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. Kokkuvõtlikult, põhikooli ülesanne on toetada õpilase tunnetusliku, kõlbelise, füüsilise ja sotsiaalse arengu ning tervikliku maailmapildi kujunemist. Põhikooli headuse tunnuseks on ka see, kuivõrd ta aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning valmistab ja innustab teda jätkama õpinguid kas gümnaasiumis või kutsekoolis – ja ka täiendama end kogu elu jooksul.

Gümnaasiumi ülesanne on samuti nii harida kui kasvatada noort loovaks, mitmekülgseks, sotsiaalselt küpseks, usaldusväärseks ning oma eesmärke teadvustavaks ja saavutada oskavaks isiksuseks, kes suudab edukalt toime tulla erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tööturul ning oma ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes. Nende ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks peab gümnaasium panema rõhku õpilaste iseseisvumisele, oma maailmapildi kujunemisele ja valmisolekule elus toime tulla; adekvaatse enesehinnangu kujunemisele; iseseisva õppimise ja koostööoskuste arendamisele; edasise haridustee võimaluste tutvustamisele ja hindamisele ning kodanikuoskuste, -aktiivsuse ja -vastutuse väljakujunemisele.

Kõiki neid ülesandeid ei saa ja ei peagi kool täitma üksinda. RÕKi järgi omandatakse ja arendatakse teadmisi, väärtushinnanguid ja praktilisi oskuseid kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena. Seetõttu ongi kooli headuse hindamisel oluline hinnata mitte ainult õppe- ja kasvatusprotsessi, vaid ka kooli füüsilist keskkonda, koolikultuuri ning kodu ja kooli koostööd teiste osapooltega.

Kooli headuse hindamisel tuleks arvestada järgmiseid aspekte:

  1. õpitulemused – kas õppimine on tulemuslik, kas õppetulemused on head; siia alla kuuluvad õpetajatöö metoodika, kooli pakutavad õppimist toetavad tegevused alates andekatega ja mahajääjatega tegelemisest ning lõpetades õpimentorite rakendamise ja lastevanemate koolitamisega;
  2. osalemine – kohalkäimine, väljalangevus;
  3. õppeprotsess – kas ja kuidas see toetab individuaalset arengut, õpilase erinevate annete avastamist ja arendamist; mil määral on õpilane õppeprotsessis aktiivne subjekt, kes suudab ise endale eesmärke seada; mil määral hoitakse alal ja edendatakse õpilaste huvi õppimise vastu; mil määral kujuneb õpilastel adekvaatne enesehinnang ja eneseusk; kuivõrd toetatakse loovuse, kriitilise mõtlemise, väljendus- ja arutlusoskuse jms arengut; kuidas arvestatakse õpilaste erivajadustega;
  4. tulemuslik ja kaasav juhtimine – kuivõrd avatud, innustav ja kaasav on kooli juhtimine; kui optimaalselt on ressursse kasutatud;
  5. hindamisviisid – mil määral rakendatakse kujundava hindamise põhimõtteid; kuidas toimub tagasisidestamine, millist tagasisidet saavad õpilased ja õpetajad oma tööle;
  6. distsipliinipoliitika – milliseid korra tagamise, tunnustamise ja karistamismeetodeid kasutatakse, kuidas need toetavad väärtushoiakute kujunemist;
  7. koostöö ja suhted eri partnerite vahel – koolimeeldivus; millised on suhted eri osapoolte vahel; kuivõrd toimib koostöö õpetaja-õpilane, õpetaja-õpetaja, õpetaja-juhtkond, õpetaja-lapsevanem, õpetaja-tugipersonal, kool-kogukond tasemetel;
  8. ühised tegevused – kuivõrd ühendab kooli eri osapooli tugev oma kooli tunne; kui mitmekesised on huvitegevused;
  9. kooli füüsiline ja vaimne keskkond – koolimeeldivus, kui turvaline on kool; millised suhted valitsevad koolis; kas õpilastele meeldib koolis käia; kuidas tegeletakse kiusamisega ja selle ennetamisega; mil määral propageeritakse tervislikke eluviise; millised sportimisvõimalused on koolis olemas; kui tervislik on pakutav toit; kui esteetiline ja funktsionaalne on kooli ruum;
  10. koolil on sõnastatud ühised eesmärgid, millest kõik on teadlikud ja mille täitmise poole püüeldakse, toimub teadlik süsteemne väärtusarendus.

ALLIKAS: TÜ EETIKAVEEB

Tutvu materjalidega lähemalt SIIT

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga