Avaleht Eesti elu INFORMAATIKAÕPETUS I Eesti üldhariduskoolides on jätkuvalt puudu 300 informaatikaõpetajat
INFORMAATIKAÕPETUS I Eesti üldhariduskoolides on jätkuvalt puudu 300 informaatikaõpetajat

INFORMAATIKAÕPETUS I Eesti üldhariduskoolides on jätkuvalt puudu 300 informaatikaõpetajat

Eestis on enam kui 500 üldhariduskooli, aga neis töötab täna vaid pisut üle 50 kvalifitseeritud informaatikaõpetaja. Juunis saavad Tallinna Ülikoolist pärast viieaastast pausi lõpudiplomid 10 esimest informaatikaõpetajat, kuid see pole piisav, et rahuldada Eesti koolide vajadusi – puudu on jätkuvalt enam kui 250 informaatikaõpetajat.

Rocca al Mare koolijuhi Heiti Pakki sõnul vajavad koolid kvalifitseeritud ja kaasaegses infoühiskonnas pädevaid informaatikaõpetajaid, et pidada sammu uute “diginoorte” ja nende maailmaga, kuid samas õpetada nendele noortele uusi vajalikke oskusi, mis aitavad neil hiljem elus ja tööl paremini hakkama saada. “Informaatika on tänasel päeval koolides küll valikaine, kuid peaks olema põhiainete hulgas. Võib-olla oleks aeg seda muuta kogu õppimist „siduvaks aineks“ – arvestades, et meie elu muutub üha enam arvutite ja digilahenduste keskseks. Kohati tundub ka, et õpilastest enamgi vajavad digioskuste alast tuge aine- ja klassiõpetajad. Informaatikaõpetaja, kes suudab võrdselt hästi jagada teadmisi ja praktilisi oskusi programmeerimise, robootika, veebidisaini ja andmebaaside halduse kohta ning rääkida digiohutusest ja pakkuda tuge digioskuste lõimimisel teiste ainetega, on kindlasti kooli jaoks suur väärtus.”

Peeter Normak

TLÜ digitehnoloogiate instituudi direktori professor Peeter Normaku hinnangul on üldhariduskoolide informaatika ainekavad läbinud tõsise uuenduskuuri ning informaatikaõpetajate suure puuduse üheks põhjuseks kindlasti valdkonna ülikiire areng ja IT-lahenduste üha olulisem roll ühiskonnas. “Ühelt poolt on endise nimega arvutiõpetajad pidanud väga kiiresti kaasas käima uute lahenduste ja tehnoloogia arengutega. Teisalt võistlevad koolid Eesti IT-sektori ja sealse palgatasemega, mis ka kõige paremal juhul on kaotatud lahing. Nüüd olemegi olukorras, kus noor põlvkond uute Skype’i, Cleveroni ja Veriffi loojaid ja arendajaid vajab juhendajaid ja põhja ladujaid, kuid nendest inimestest on puudu, ” kommenteeris instituudi direktor TLÜ informaatikaõppe missiooni.

“Ka sel aastal ootame juunis sisseastujaid informaatika õpetaja magistriõppesse – supertulemus oleks loomulikult saada igal aastal 20 edukat sisseastujat. Koos Tartu ülikooliga saaksime siis pikas perspektiivis Eesti üldhariduskoolidesse järgmise viie aastaga juurde 130-150 kvalifitseeritud arvutiõpetajat,” avaldas TLÜ digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere lootust. “Siiski, kuna üksnes informaatika tunde andes on õpetajal pigem keeruline tulevikus täiskoormust saavutada, siis pakume oma õppes võimalust valida juurde kas matemaatika, ühiskonnaõpetuse või haridustehnoloogia lisaeriala.” Laanpere hinnangul pole kahtlustki, et mitme kompetentsiga õpetajaid oodatakse koolides väga.

Mart Laanpere

Vastuvõtt Tallinna Ülikooli informaatikaõpetaja magistriprogrammi algab 20. juunil ning kestab kuni 1. juulini.

TLÜ digitehnoloogiate instituut on loodud 2015. aastal, mil ühinesid informaatika instituut, infoteaduste instituut ning matemaatika-loodusteaduste instituudi matemaatika osakond. Instituudil on õppetööks kasutusel tehnoloogialabor, interaktsioonidisaini labor, digimängude labor ja tarkvaralabor ning tihedat teadusalast koostööd tehakse TLÜ haridusuuenduse tippkeskusega.

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga