Karis rääkis von der Leyeniga Venemaa vägedest Ukraina piiril
„Venemaa vägede koondumine Ukraina piiride vahetus läheduses on murettekitav. Olukorra edasine võimalik eskaleerumine oleks äärmiselt ohtlik ja seaks ohtu mitte ainult Ukraina, vaid kogu Euroopa julgeoleku,“ ütles president Alar Karis kohtumistel Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja Charles Micheliga.
Riigipea sõnas, et Venemaa läbipaistmatu tegevus Ukraina piiridel on vastuvõetamatu ja Euroopa Liit peab olema eskalatsiooni korral valmis sellele kiiresti reageerima, andes ühtse ja tugeva vastuse.
Keskendudes Lukašenka režiimi hübriidrünnakule Euroopa Liidu liikmesriikide piiridel, lausus president Karis, et lisaks sanktsioonidele ja diplomaatilisele survele on vaja hoida tähelepanu ka kodanikuühiskonna esindajate tagakiusamisel. „See on sügavalt kahetsusväärne ja kurb, et ühes Euroopa riigis on täna ligi 900 poliitvangi. Nende olukord on kohutav ja ühiskonnas valitseb üldine hirmutunne. Me ei tohi seda unustada,“ lausus Karis. Ta rõhutas vajadust jätkata survet Lukašenkale poliitvangide vabastamiseks ja leida viise kodanikuühiskonna toetamiseks.
Kohtumistel räägiti Euroopa toimetulekust koroonaviiruse pandeemiaga. President Karis tunnustas Euroopa Liidu institutsioonide juhtide tööd kriisi lahendamisel. Põhiline küsimus täna on see, kuidas suunata rohkem inimesi end vaktsineerima, sest see on parim kaitse selle viiruse eest.
Euroopa kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisest kõneldes sõnas president Karis, et rohe- ja digipööre on omavahel lähedalt seotud. „Tähtis on kliimateemat pidevalt fookuses hoida ja meie konkreetne tegevus kliimaeesmärkide saavutamiseks,“ lausus riigipea.
Samuti räägiti kohtumistel Euroopa Komisjoni värskelt tutvustatud Euroopa Globaalvärava strateegiast. President Karis avaldas heameelt, et selles sisaldub ka Eesti väljapakutud usaldusväärse ühenduvuse idee. See tähendab, et investeeringuid teostaks usaldusväärsed partnerid, kes lähtuksid meie jaoks olulisteks kriteeriumitest, nagu ühised kliimaeesmärgid ja taristu vastavus julgeoleku- ja turvanõuetele.
Digitaliseerimisest ja kasvavatest küberohtudest rääkides tõi president Karis esile vajadust üleeuroopalise lähenemise järele küberhariduse ja -väljaõppe võimaluste loomisel. „On selge, et küberõppega peab alustama juba maast madalast ja küberteadmiste omandamine peab olema meie ühine prioriteet,“ lausus riigipea.
President Karis kohtus täna ka Euroopa Liidu institutsioonides töötavate eesti keele tõlkidega, kes teevad suulist või kirjalike tekstide tõlget. Nemad moodustavad suurima osa Euroopa Liidu institutsioonides töötavatest eestlastest: kokku on neid rohkem kui 150.
