Eile toimus kesknoorte volikogu, kus võeti vastu poliitiline avaldus.
21. sajandil on inimkonna üheks suurimaks väljakutseks Maa säilitamine tänastele ja tulevastele põlvedele. Kliima soojenemise peatamine ja keskkonna hoidmine on võtmesõnad, millest tuleb nii riigijuhtidel kui ka igal inimesel otsuste tegemisel lähtuda.
Üle maailma on kiiresti vähenemas metsad, nii vihmametsad kui boreaalsed metsad, millel on väga oluline roll stabiilse kliima tagamisel. Metsad reguleerivad süsiniku-hapnikuringet, veeringet, ökosüsteeme, tagavad elatise inimestele ning elukeskkonna arvukatele liikidele, kelle heaolust sõltub inimkonna heaolu. Samuti on need olulised inimestele puhke- ja liikumisvõimaluste pakkumisel. Seetõttu tunneme tõsist muret ka Eesti metsades üha intensiivsemaks muutunud raiete ja metsamaterjali kesiste väärindamise võimaluste pärast. Vaja on leida lahendused, kuidas metsa rohkem väärtustada ja vähendada metsa väljavedu toorpuiduna.
Noortena peame oluliseks meie endi tulevikku puudutavate otsuste kujundamisel osalemist. Kliimamuutused, keskkonna saastumise suurenemine, puhta vee, õhu ja toidu süvenev nappus on küsimused, millele on vaja süsteemseid lahendusi juba täna. Kesknoored on veendunud, et probleemide ignoreerimise ning jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmise asemel tuleb julgelt ja ausalt väljakutsed vastu võtta.
Keskerakond on pikaajaliselt seisnud rohelisema elukeskkonna eest. Olgu siis selleks tasuta ühistranspordi kehtestamine nii Tallinnas kui ka maakondlikul tasemel, et vähendada autostumist või praeguse valitsuse plaan elektrifitseerida Eesti raudteevõrk ja osta rohkem elektrironge, et piirata heitgaaside mahtu. Just Keskerakonnaga liitus 1998. aastal ka Erakond Eesti Rohelised, mille põhjal moodustati jätkuvalt tegutsev Keskerakonna Roheliste kogu.
Selleks, et keskkonnakriis laheneks ja toimuks rohehüpe, tuleb astuda konkreetseid samme Eesti raamides. Vaja on sarnast erakondadeülest kokkulepet nagu on kaitsekulude 2% rahastamise osas. See annaks kindlustunde ja vahendid, et keskkonnaprobleemidega tempokalt tegeleda.
Toetame peaminister Jüri Ratase ning majandus- ja taristuminister Taavi Aasa algatust vabastada biokomponendi lisamisest kütusele. Biolisandi lisamine autokütustele toob kaasa hoopis vihmametsade veelgi kiirema maharaiumise ja asendamise õlipalmidega, kust saab biokütust. Lisaks lõhub see meetod autode mootoreid, mille tagajärjeks on ebavajalik liigtootmine.
Et autostumist ja CO2 heiteid vähendada võiks Eesti uuesti kaaluda autodele keskkonnalõivu kehtestamist lähtuvalt CO2 näitajast või mootori võimsusest, mis oli valitsusel plaanis 2017. aastal, kuid jäi tegemata.
Vähendada tuleks ka üldist energia raiskamist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul kulub umbes 33% Eestis kasutatavast energiast elamutele. Tööstus- ja kaubandus-teenindusettevõtted tarbivad enam kui 40 % kogu energiast. Senisest enam tuleks kõigis valdkondades rakendada riiklikuid energiasäästumeetmeid. See eeldab riigi (ja ELi) vahendite senisest suuremat suunamist energiasäästu ja tema tehnoloogiatesse, näiteks tuleks riigil aidata inimestel investeerida erinevatesse rohelise energia seadmetesse. Heaks eeskujuks võib tuua Saksamaa, kes on koostöös pankadega töötanud välja investeerimisprogrammi, mis võimaldab väikelinnadel soodsamalt soetada päikesepaneele.
Keskkonnaküsimusi arutades tuleb lähtuda faktidest, uusimatest ja usaldusväärsetest teadusuuringutest, aga ka väärtuspõhistest küsimustest (inimese ja looduse tasakaal) ning Eesti Vabariigi põhiseadusest, mis kohustab meid loodusvarasid säästlikult kasutama ning loodust hoidma.
Keskkonnahoiust on täna, kõikjal maailmas, saanud küsimus number üks. Eestil on suurepärane võimalus olla oma toodete, teenuste ja innovatiivsete lahendustega keskkonna alal üks lipulaevasid. Kesknoored ei pea võimalikuks piirduda vaid üldsõnaliste loosungitega, vaid meie eesmärk on koostada konkreetsete ettepanekutega roheline platvorm, mida tutvustatakse avalikkusele uue aasta alguses. On aeg tegutseda ning kõik peavad panustama!
