Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse koostatud kohalike omavalitsuste volikogude valimisprogrammide keskkonnalubaduste analüüs näitas, et võrreldes 2017. aasta valimistega on keskkonnateemad tõusnud nii üld- kui ka linnapõhistes programmides üheks olulisemaks teemaks.
Analüüs põhines erakondade üldprogrammidel ja linnapõhistel programmidel Tallinnas ja Tartus. Üle-Eestilisi valimisprogramme analüüsides selgus, et kõige põhjalikumaid keskkonnalubadusi sisaldavad Eestimaa Roheliste ja Eesti 200 üldprogrammid, kõige tagasihoidlikumaid lubadusi leiab aga EKRE valimisprogrammist.
Kui 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistel domineerisid üldprogrammide keskkonnalubaduste hulgas keskkonnateadlikkuse suurendamine ja lubadused põllumajanduses, siis 2021. aastal on valimislubaduste keskmesse tõusnud liiklus ja liikuvus ning kliima ja energia.
Liikluses ja liikuvuses leiab kõige enam kergliikluse- ja ühistranspordilubadusi. Nii lubatakse näiteks riikliku rattastrateegia loomist (Eesti 200), tasuta ühistranspordi toetamise jätkamist (KE) ja ühistranspordivõrgu planeerimisel inimeste tegelike liikumisvajaduste paremat arvestamist (SDE, Isamaa, EER ja Eesti 200). Kui neli aastat tagasi iseloomustasid ühistranspordiga seotud lubadusi pigem üksikute liinidega seotud muudatused, siis tänavused lubadused pööravad tähelepanu süsteemsetele muutustele, nagu ühistranspordivõrgustiku arendamine ning maakondade ja linnade ühenduste parandamine. Nii Tallinna kui ka Tartu valimisplatvormides on seatud prioriteediks ehitada jalgrattateid ja rattaparklaid ning arendada jalgrattateede võrgustikku.
2017. aasta valimistel andis kliimaga seotud lubadusi vaid üks erakond. Tänavu tõstsid aga pea kõik erakonnad (v.a EKRE) üleriigilistes valimisplatvormides esile eesmärke energiatõhususes (sh elamute rekonstrueerimise toetamine). Lubadusi anti ka taastuvenergias ja energiaühistute teemal (SDE, KE, EER ja Eesti 200), kõikide KOV-hoonete 100% taastuvenergiale üle viimiseks (SDE, EER) ja erinevate kliimamuutustega kohanemise meetmete kohta. Rohelised näevad Tartus potentsiaali saada esimeseks süsinikuneutraalseks linnaks Eestis. Tallinna lubavad aga 2050. aastaks muuta kliimaneutraalseks lausa kolm erakonda: Eestimaa Rohelised, Eesti 200 ja Reformierakond.
„Rõõm on näha, et erakondade programmidest leiab keskkonnaalaseid lubadusi palju rohkem kui varasematel valimistel. Samuti on lubadused muutunud põhjalikumaks ning tihti on välja toodud ka konkreetsed meetmed ja selgitused nende saavutamiseks,“ kommenteeris analüüsi juhendanud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Kaja Peterson. „Tooni annavad ka täiesti uued teemad, nagu näiteks kliimaneutraalsus, kliimakavad, alternatiivsed transpordivahendid, elurikkus, rohekoridorid, ringmajandus, tervis, keskkonnaalane juhtimine, ruumiline planeerimine ja kogukonna kaasamine.“
Kuigi võrreldes nelja aasta taguse ajaga on keskkonnateemad tõusnud päevakorda kõikide erakondade valimisprogrammides, siis valimislubaduste analüüsi üks autoritest, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse praktikant ja Eesti Maaülikooli magistrant Brigita Tool leiab, et oluline on vaadata erakondade lubadusi tervikuna.
„Saamaks aru, kelle jaoks on keskkonnateemad ka sisuliselt üks programmi alustalasid ja kes soovib rohelisi lubadusi andes nii-öelda ajaga kaasas käia, on oluline vaadata, mida lubatakse keskkonnateemade kõrval. On selge, et näiteks linnades parkimiskohti juurde rajades, piirkiirust tõstes ja autodele rohelise laine tagamise kaudu ei ole võimalik tänavatel liikluskoormust vähendada. Lubadustest olulisemad on valimisperioodile järgnevad selged tegevussuunad,” sõnas Tool.
