Avaleht Eesti elu Kohtla-Nõmme endise rehvitehase territooriumil algas jääkreostuse likvideerimine
Kohtla-Nõmme endise rehvitehase territooriumil algas jääkreostuse likvideerimine

Kohtla-Nõmme endise rehvitehase territooriumil algas jääkreostuse likvideerimine

27. juulil algas Kohtla-Nõmme endise rehvitehase territooriumil jääkreostuse ohutustamine. LIFE IP CleanESTi projekti raames eemaldatakse 1200 tonni maapinnal lasuvat õlijäätmete kihti ning selle all olev reostunud pinnas. Kohtla-Nõmme endine rehvitehas on CleanESTi esimene objekt, kus kopp jääkreostuse likvideerimiseks maasse lüüakse.

Projekti avaüritusel osalenud keskkonnaminister Rene Kokk ütles, et teel Kohtla-Nõmmele tekkis tal tunne, nagu oleks sattunud vanasse mustvalgesse filmi. „See endise põlevkiviõli eksperimentaaltehase kõrvale rajatud omaaegne moodne tehas suutis Nõukogude Liidu loodeosas protekteeritud kummidega varustada 20 000 autot aastas,“ rääkis ta. Minister nentis, et hiilgus võib muutuda viletsuseks, kui hetkehiilguse juurest kaugemale tulevikku ei vaata. „See on reaalsus, mida nüüd oma silmaga näeme. Siin on 7000 tonni reostunud pinnast, millest CleanESTi projekti käigus puhastatakse 1200 tonni,“ kommenteeris keskkonnaminister endise rehvitehase territooriumil alguse saanud jääkreostuse likvideerimist. „Ehkki ühtegi joogiveekaevu me siit piirkonnast enam ammu ei leia, on meie kohustus tegelda selle pärandiga ning pinnase puhastamise tulemusena peatada reostuse edasine levik. Nii on tulevikus võimalik ala taas kasutusele võtta.“

Viru Keemia Grupi juhatuse aseesimees ja tehnikadirektor Meelis Eldermann nentis, et tegu on pärandreostusega, mille juured ulatuvad eelmise sajandi 30-ndatessse, kui sellel territooriumil tegutses Briti kapitalil rajatatud õlitehas ning nõukogude ajal rehvitehas. „Antud ala vahetus läheduses kulgeb meie maapealne konveier, mis ühendab Ojamaa kaevandust Kohtla-Järve tootmisterritooriumiga ning mille ehituse käigus pidime antud maatüki soetama. Iga taoline puhtamale loodusele ja paremale elukeskkonnale suunatud projekt on väärt ettevõtmine, mis loob kasu kõikidele. Ning meil on hea meel, et saame taas hea partnerina Keskkonnaministeeriumiga selles kaasa lüüa,“ ütles Eldermann.

Keskkonnaministri sõnul arvestab inimese tegevus üha enam keskkonnaga. Arenevad tehnoloogiad võimaldavad tootmist üha keskkonnasäästlikumalt arendada ning ring- ja rohemajandus on igapäevane normaalsus. „Eesti keskkonna üheks kõnekaks probleemiks on tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus,“ märkis keskkonnaminister. „Ida-Virumaa on Eesti ajaloolise tööstuspiirkonnana enim jääkreostusest kannatada saanud. Olukorra parandamiseks ootab ees veel palju tööd.“

Läbi viidud uuring selgitas, et Kohtla-Nõmme endise rehvitehase territooriumi kõige ohtlikum reostuskolle asub katlamaja ja maapealsete küttemahutite piirkonnas, kus mahutite lähedal on 2000 m2 suurusel pinnal paks, osaliselt tahkestunud naftasaaduste kiht. Naftasaaduste, sh põlevkiviõli kogus on hinnanguliselt 500– 200 tonni ning reostunud kiht ulatub 0–1,9 meetri sügavuseni.

LIFE IP CleanEST on veekogude parandamiseks ellu kutsutud projekt ning esimene nii ulatuslik ja suure mõjuga ettevõtmine Ida- ja Lääne-Virumaal, kuhu on haaratud nii jõgesid, rannikualade veekogusid kui ka jääkreostusobjekte, millest mõne puhul on reostus alguse saanud juba eelmise sajandi keskpaigas.

Projekti rahastavad Euroopa Komisjoni LIFE-programm ja Eesti riik ning selle kogumaksumus on 16,7 miljonit eurot.

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga