Haridus- ja Teadusministeeriumi küsitlus näitab, et üldhariduskoolid kasutasid eelmisel kevadel õpilünkade tasandamiseks eraldatud toetust sihipäraselt – kõige enam korraldasid koolid täiendavaid individuaalseid konsultatsioone ja väiksemates rühmades õpetamist, pakkusid lisatunde või -kursuseid ning kasutasid abiõpetajaid. Neid abinõusid peeti koolides ka kõige tõhusamaks.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna märkis, et koolid on kasutanud toetust parimal võimalikul moel. “Mul on hea meel, et koolid on leidnud lisaraha abil võimalusi pakkuda tuge õpilastele, kellele distantsõpe ei sobinud ning kel seetõttu oli vaja abi mõne olulise teema omandamiseks,” ütles minister Kersna. “Teadlaste ja ekspertide hinnangul on õpilünkadel kumulatiivne iseloom. Mahajäämus süveneb järgnevatel õppeaastatel, õpimotivatsioon langeb, põhjustades varast õpingute katkestamist, mis omakorda toob kaasa sotsiaalkulusid ja vähendab inimeste edukust tööturul. Seetõttu on väga oluline pöörata tähelepanu õpilünkade tasandamisele.”
Ministeerium eraldas 2021. aasta kevadel võimalike õpilünkade tasandamiseks ja õpilastele täiendavate tugimeetmete rakendamiseks üldhariduskoolide pidajatele ühekordse täiendava toetuse 40 eurot õpilase kohta, kokku 6 miljonit eurot. Toetuse täpsema kasutuse otsustasid koolid koos koolipidajaga.
Mõjusate tugimeetmetena nimetasid koolid kõige enam täiendavate individuaalsete konsultatsioonide läbiviimist ning õpetamist väiksemates rühmades, kuid ka lisakursuste või -tundide pakkumist ning abiõpetajate ja täiendavate tugispetsialistide kaasamist. Mitmeid tegevusi viidi ellu omavahel kombineeritult. Koolide hinnangul said nad tugitegevuste kaudu tõsta õpilaste õpimotivatsiooni ja toetada enesehinnangut. Mitmekesiste ja põnevate õpetamisviiside kasutamiseks said koolid innustust ka suvistest õpihuvilaagritest, näiteks rakendati õppijate toetamisel draamaõpetuse elemente ja turgutati teadushuvi.
Õpilünkade tasandamise toetust kasutas mullu septembrist novembrini 283 üldhariduskooli ehk 92% küsitlusele vastanutest. Toetust veel mitte kasutanud koolidest enamus kavatseb seda teha õppeaasta teisel või kolmandal trimestril.
Vastanute enamus kinnitas algatuse olulisust ning et selliselt eesmärgistatud toetus võiks jääda järjepidevaks. Positiivsena toodi esile koolidele antud otsustusõigust, sest nii sai toetust kasutada õpilaste jaoks kõige vajalikumateks tegevusteks.
2022. aastaks eraldatakse koolide pidajatele riigieelarvest toetust arvestuslikult 58 eurot õpilase kohta, kokku 12 miljonit eurot. Koolipidajatel ja koolidel tuleb selle toetuse kasutamiseks hinnata õpilaste tegelikku toevajadust.
Selleks, et paremini kavandada täiendavat toetust 2022. aastal, kogus Haridus- ja Teadusministeerium koolidelt tagasisidet juba eraldatud toetuse kasutamise kohta. Küsitlus toimus novembris ning sellele vastas 307 üldhariduskooli, sh erakoolid. Tegemist on esialgse ülevaatega, sest toetust võib kasutada kogu 2021/2022. õppeaasta jooksul.
Ülemaailmse pandeemia oludes on pidanud distantsõppest tulenevate õpilünkadega tegelemist esmatähtsaks ka rahvusvahelised haridusega tegelevad organisatsioonid, sh peavad lisaressursi eraldamist koolidele vajalikuks nii Maailmapank, UNESCO kui ka UNICEF.
Ka Euroopa Liidu haridusministrid rõhutasid novembris oma ühisel kohtumisel, et õpilünkade tasandamine tuleb võtta tähelepanu keskpunkti ning pakkuda koolidele lisaressurssi, et kohapeal saaks vajaduspõhiselt toetada õpilaste distantsõppest tulenevate õpilünkade tasandamist. Eraldi tuleb EL-i haridusministrite soovituste kohaselt tähelepanu pöörata erivajadustega õpilastele.
