KRIISI MÕJU I NATO kaitseministrid arutasid kriisi mõju julgeolekukeskkonnale
Kaitseminister Jüri Luik osales kolmapäeva õhtul NATO kaitseministrite erakorralisel videokohtumisel, kus kesksel kohal olid alliansi tegevused ja kaitsevalmiduse säilitamine haiguspuhangu tingimustes.
“Eesti jaoks on oluline, et liitlased jagasid arusaama, et praegusel tervise- ja majanduskriisil on ka tugev julgeolekumõõde. Selle näiteks on lääneriikide vastased agressiivsed desinformatsiooni-, küber ja hübriidkampaaniad, mis annavad liitlastele tunnistust, et meil ei saa julgeolekukeskkonna suhtes olla mingeid illusioone. NATO tegevuste keskmeks jääb heidutus- ja kaitsehoiak,” ütles kaitseminister Luik, kelle sõnul on samas tähtis, et relvajõud oleksid valmis toetama ühiskonda ja suudaksid oma üksuste tervise eest hoolitseda, sest sellest sõltub üksuste võitlusvõime.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ja NATO Euroopa vägede ülemjuhataja (SACEUR) kindral Tod Wolters tegid kohtumisel liitlastele ülevaate COVID-19 kriisi mõjudest NATO kaitsehoiakule ja operatsioonidele. „Liitlased rõhutasid vajadust hoida kaitsekulutusi ning kinnitasid oma täielikku pühendumust NATO operatsioonidele, sealhulgas liitlaste kohalolekule Tapal ja Ämaris. Niisamuti jätkab Eesti osalemist NATO operatsioonidel,“ lisas Luik.
Kriisi lahendamiseks on NATO Euroopa liitlasvägede kõrgema väejuhatuse (SHAPE) juurde loonud eraldi COVID-19 rakkerühma, mille ülesandeks on koordineerida relvajõudude ja kriisivarude kasutamist ning meditsiinilise abi logistikat.
Seni on NATO liikmesriike toetanud peamiselt õhutranspordi korraldamisel, millega on kohale viidud abivahendeid nagu kaitsemaske, hingamisaparaate ja välihaiglaid. „Ka Eesti jaoks väga oluline demonstreerida oma solidaarsust liitlastega, kes kriisi praeguses faasis kõige teravamalt kannatavad. Meditsiiniliste isikukaitsevahendite annetamine Hispaaniale ja Itaaliale on kõrgelt hinnatud ja oodatud,“ lisas Luik.
Kohtumisel osalesid ka Euroopa Liidu kõrge esindaja Josep Borrell ja Soome ning Rootsi kaitseministrid.
