Kristiina Ojuland: igasse peresse kolm last

Kunagine välisminister, Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu liige ja tänane Eesti Rahva Ühtsuse Erakonna (RÜE) esimees Kristiina Ojuland peab Eesti ühiskonnas üheks olulisemaks eesmärgiks peatada rahvaarvu kahanemine.

Ojuland pooldab vabariigi presidendi otsevalimist, kuid leiab, et selles ja paljudes teisteski küsimustes tasuks riigi tasemel lõplik otsus vastu võtta rahvahääletuse tulemuste põhjal.

Vestleme teiega Jõgeva linnapäevade melus – peetakse laata, mängib muusika, toimuvad mitmesugused etteasted. Kuidas iseloomustaksite sellist õhkkonda kui poliitiku töökeskkonda?

Poliitiline suhtlemiskultuur on muutunud iga aastaga selles mõttes paremaks, et erinevate erakondade esindajad on hakanud ka valimiste vaheaegadel rahvaga kohtumas käima.  Sellises miljöös kaob võõristus paljude inimeste ja poliitikute vahel. Näiteks kui läbi hoovide Jõgeva kesklinna kõndisime, nägime kolme peaparandusstaadiumis meest, kes andsid mulle „viis pihku“ ja laususid umbes nii: seda tädi polegi veel oma silmaga näinud.

Rahva Ühtsuse Erakond on vastu võtnud uue programmi, mille tutvustamisega praegu niinimetatud RÜE Ralli raames tegeleme – käime mööda Eestimaad suurematel rahvaüritustel, suhtleme inimestega otse näost näkku.

„Igasse peresse kolm last abordivabalt ja asendusemadega“ – nii sõnastasite ühes oma viimastes kõnedes eesmärgid Eesti demograafilise olukorra parandamiseks.

Rahva Ühtsuse Erakonna selgitustöö eesmärk on vähendada abortide arvu. Praegu tehakse Eestis ligi 7000 aborti aastas. Kui me suudaksime kas või paari tuhande võrra seda arvu vähendada, annaks see oluliselt juurde positiivset tuge meie rahva taassünnile.

Kes on täpsemalt asendusemad?

Mõned naised ei saa või ka ei taha ühel või teisel põhjusel ise sünnitada. Nii tooks nende lapsed ilmale asendusemad, kandes last soovivate vanemate poolt viljastatud loote ilmale.  Tänapäeval tuleb kasutada kõiki teaduslikke võimalusi Eesti rahvaarvu päästmiseks langusest.

Väga vajalik oleks valitsuse poolt algatatud positiivne kampaania klassikaliste perede toetuseks, mehe ja naise suhete tugevdamiseks ja väärtustamiseks. Paljud noored lähevad Eestist ära just põhjusel, et neil puudub siin turvatunne pere loomiseks.

Olete lõpetanud Tartu Ülikooli juristina. Millele panevad mõtlema juhtumid, kus kahtlustatavaks või süüdistatavaks on tuntud poliitik ?

Austada tuleb süütuse presumptsiooni. Oled sa poliitik või mõne teise valdkonna inimene, senikaua kui sa pole süüdi mõistetud, sa süüdi pole. Kohtu- ja uurimispraktikas panevad mõtlema ka juhtumid, kus inimest kahtlustatakse, kuid pika aja vältel ei suudeta talle süüdistust esitada. Eesti taasiseseisvumisel taastasime demokraatliku õigussüsteemi. Kaldun aga arvama, et praegune õigussüsteem pole nii läbipaistev, nagu see õigusriigis olema peaks.

Kuidas Rahva Ühtsuse Erakond ja teie isiklikult suhtute tänase valitsuskoalitsiooni eestvedamisel elluviidavasse haldusreformi?

Haldus- ja ka riigireformi osas on meil välja kujunenud väga kindlad seisukohad. Vastavad teesid käidi välja juba erakonna esimesel üldkogul Türil 2014. aasta novembris. Põhimõtteliselt pooldame õigusteadlase Jüri Raidla pakutud haldus-  ja riigireformi ideed.

Meie kõige üldisem hoiak on ehk see, et Eestis peab riigijuhtimine olema moodne ja maksumaksja raha tuleb kasutada inimestele vajalike teenuste osutamiseks. Inimestele on vaja tagada arstiabi, hariduse ning politsei ja päästeteenuste kättesaadavus. Samuti vajab riigikaitse pidevat täiendamist. Nimetatud valdkondade pealt raha kokku hoida ei tohi. Kindlasti ei toeta me populistlikku lähenemist, et iga kahekümne kilomeetri tagant  peaks olema Eestis vallamaja.

Kuidas Rahva Ühtsuse Erakond reageerib Eesti Vabariigi presidendi valimistele?

Väga hea, et presidendivalimise teemal on alanud avalik debatt. Presidendivalimisi tulekski läbi viia senisest avatumalt. Praegune presidendivalimiste kord on ajale jalgu jäänud, sest end ise üles seadnud kandidaadid ei ole seaduse silmis mitte keegi. Alles siis, kui isikul on Riigikogus vähemalt 21 toetusallkirja, saavad nad kandidaadi staatuse.  Loodan, et viie aasta pärast on tehtud seadustesse muudatused, mille alusel on presidendivalimised muutunud avatumaks.

Rahva Ühtsuse Erakond on alates asutamisest seisukohal, et presidendi peaks valima rahvas otsevalimistel. Jätkuvalt pooldame ka mitme ühiskonnaelu olulise küsimuse otsustamist rahvahääletusel. Näiteks esmalt tuleks viia läbi rahvahääletus ja küsida kodanikelt, kas nad tahavad presidenti otse valida. Ja kui rahvas soovib, tuleb seda võimaldada.

Jaan-Ivo Lukas