Home Ukraina rahva toetuseks Kultuuriminister Piret Hartman: Ukraina ülesehitustöödega on vaja alustada kohe
Kultuuriminister Piret Hartman: Ukraina ülesehitustöödega on vaja alustada kohe

Kultuuriminister Piret Hartman: Ukraina ülesehitustöödega on vaja alustada kohe

Euroopa kultuuriministrid võtsid Davosis toimunud arhitektuuripoliitika konverentsil Ukraina toetuseks vastu ühisavalduse. Balti riikide poolt algatatud avalduses määratletakse põhimõtted, millest lähtuda Ukraina ülesehitustöödesse panustamisel. Dokumendis tuuakse välja nii kvaliteedi ja kestlikkuse põhimõtted kui ka vajadus kasutada ülesehitustööde juures maksimaalselt kohalikke intellektuaalsed ja materiaalsed ressursse. Oluline on, et pakutavad lahendused oleksid innovaatilised ja jätkusuutlikud ning kaasaksid kohalikku kogukonda. Ühisavalduse allkirjastasid 29 kultuuriministrit ja 8 erialaorganisatsiooni.

„Lisaks relvaabile vajab Ukraina tuge oma riigi ülesehitamisel. Meil on vaja tegutseda hoolimata sellest, et sõda Ukrainas veel kestab. Euroopa riikidel on vaja alustada Ukraina ülesehitustöödega kohe. Meil on vaja viia inimesteni lootus ja sõnum, et me ei karda neid aidata ka enne kui sõda lõpeb. Ukrainlased on selles keskkonnas iga päev ja hoiavad sellega Euroopas rahu. Nende lasteaiad, lastekodud, kodud, infrastruktuur, sotsiaalne ja kultuuriline kude vajavad kohest üles ehitamist ja sellesse panustamine on vähim, mida saame teha,“ ütles kultuuriminister Piret Hartman ühisavalduse vastuvõtmisele järgnenud sõnavõtus.

Eesti oli üks esimesi riike, mis haaras kinni Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi algatusest valida Ukraina ülesehitustöödesse panustamiseks kindel sihtpiirkond. Välisministeeriumi eestvedamisel valiti ülesehitustööde sihtregiooniks Žõtomõri oblast. Ukraina ootab seal abi viieteist objekti ülesehitamisel. Hetkel käivad arutelud, mil viisil kaasata ülesehitustööde planeerimisse kõige paremini arhitektide ja teiste erialaekspertide kompetentsi.

„Meil on plaanis korraldada koostöös Eesti Arhitektide Liiduga Ukraina arhitekte ja eksperte kaasav mõttekoda. See on konkreetne näide, kus saame kasutada Davosi deklaratsioonis toodud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid Ukraina ülesehitamisel. Samuti on oluline tihendada koostööd avaliku ja erasektori vahel, eriti seal, kui on vaja kiireid ja kastist-väljas lahendusi – sõda nõuab operatiivset tegutsemist,“ lisas Hartman.

Eesti delegatsioonil oli ka kohtumine Ukraina asekultuuriminister Anastasiia Bondariga, kus räägiti ülesehitustööde prioriteetidest kultuurivaldkonnas. Bondar rõhutas, et tal on hea meel, et Eesti on põgenikke nii hästi vastu võtnud, aga oluline on ka see, et Ukraina inimesed tahaksid tagasi koju pöörduda. Viie miljoni inimese lahkumine on olnud riigile väga suur hoop. Ülesehitustööde läbi on vaja luua kvaliteetne kultuurilist ja sotsiaalset mõõdet arvestav elukeskkond, mis tooks inimesed tagasi koju.

„Lisaks ülesehitusele on ka väikemaid asju, kus saame Ukrainat aidata. Jätkuvalt on puudu generaatoreid, et hoida kultuuripärand hävimisest. Mitmed muusikakoolid on saanud pommirünnakutes kahjustada ning nende pillid on hävinud. Ukrainlased soovivad oma kunsti ja kultuuriväärtusi Euroopa riikides rohkem eksponeerida, et hoida neid turvalisemates keskkondades. Loodan, et saame nendes asjades appi tulla,“ täiendas Hartman.