Lastekaitse Liidu juubelikonverents „Räägi minuga” kutsub üles karistamise asemel lapsi kuulama

Täna kell 10.00 toimub ministeeriumide ühishoones (Suur-Ameerika 1) Lastekaitse Liidu 35. juubelile pühendatud konverents “Räägi minuga”, mille fookuses on lapse turvaline kasvukeskkond ja kodudes kasutatavad kasvatusmeetodid. Konverentsi kannab üle Postimees TV ja hiljem on see järelvaadatav Lastekaitse Liidu veebilehel.

Juubelikonverents on suunatud peale lastega töötavate spetsialistide ka kõigile lapsevanematele ja lastega kokku puutuvatele täiskasvanutele. Konverentsipäeva jooksul antakse ülevaade Eestimaa laste heaolu hetkeseisust, pööratakse tähelepanu eakohasele arengule, võetakse luubi alla arengule omased proovikivid ja antakse suunised, kuidas piisavalt hea vanemana last igapäevaelus toetada. Ettekannetest saab kuulaja teada, millised võivad olla tagajärjed siis, kui vanemad ei suuda oma emotsioone kontrollida, ning õpib, kuidas ka väljapääsmatutest olukordadest võitjana välja tulla, luues turvalist kiindumussuhet.

Kuigi laste füüsiline karistamine on Eestis keelatud, peab kahjuks suur osa lapsevanemaid selle kasutamist aeg-ajalt paratamatuks või põhjendatuks. Praxise laste õiguste ja vanemluse uuringust ilmneb, et lapse löömist, tutistamist ja muul moel füüsiliselt karistamist peab sobivaks kasvatusmeetodiks lausa 42 protsenti täiskasvanutest.

Lastekaitse Liidu juhataja Varje Ojala selgitas: „Seadus ei luba last lüüa ei füüsiliselt ega sõnaga: teda hirmutada, alavääristada, enesehinnangut kahjustada. Kahjuks kogevad Eesti lapsed sageli täiskasvanute halvustamist, kurjustamist, karistusega ähvardamist. See röövib lapselt eneseusalduse, süvendab lõhet põlvkondade vahel ja annab lapsele eluks kaasa vägivaldse mustri, millest on raske välja tulla. Laps märkab, et täiskasvanu ei käitu niimoodi teiste täiskasvanutega, küll aga temaga. Ta harjub tajuma täiskasvanut ohtlikuna, tõmbub endasse ega usalda enam iseend ega oma vanemaid.”

Last karistavad või tema peale karjuvad ema-isa ei ole sageli hoolimatud vanemad, vaid raskustes vanemad, kes vajavad ise tuge ja abi oma stressiga toimetulekul. „Selleks, et olla lapsele toeks ja eeskujuks, on täiskasvanul hädavajalik esmalt oma vaimse tervise eest hoolitseda ning omandada praktilisi võtteid intensiivsete emotsioonide ja konfliktsete olukordadega toimetulekuks,” ütles Varje Ojala. „Seetõttu leian, et tänavuse konverentsi ettekannetest on abi igal lapsevanemal. Kui lapsed kogevad heatahtlikkust ja kasvavad sõbralikus keskkonnas, teeme sellega suure teene Eesti laste vaimsele tervisele ja heaolule.”