Lauri Läänemets: kokkuhoiu tasakaalustamiseks suurendame politseinike väljaõppe mahtusid
Järgnevatel aastatel suurendatakse politseinike väljaõppe mahtu ning ehitatakse selleks valmis ka planeeritud ühiselamute kompleks. Lisaks saab ühe riigikaitselise ülesandena riigieelarvest püsirahastuse elanikkonnakaitse. Siseturvalisuse valdkond hoiab tegevuste muutmise tulemusel järgmisel neljal aastal kokku üle 7 miljoni euro, millele lisandub kõrge inflatsiooni tingimustes vajadus leida kate tegevuskulude enam kui 16 miljoni eurosele kallinemisele 2024. aastal.
Siseminister Lauri Läänemets tutvustas siseturvalisuse valdkonna eelarveotsuseid öeldes, et ka majanduslikult keerulistel aegadel ei tohi kõigutada inimeste turvatunnet. „Siseministeeriumi haldusala üks suurim murelaps on kahtlemata ebapiisav politseinike järelkasv. Juba aastaid on Politsei- ja Piirivalveamet pidanud hakkama saama olukorras, kus süsteemist lahkub erinevatel põhjustel rohkem politseinikke kui koolist peale kasvab. Seetõttu on oluline, et 2024. aasta eelarve kindlustab püsirahastuse politseinike väljaõppe mahtude suurendamiseks,“ nentis Läänemets.
Minister lisas, et valdkonnale oodatud otsus oli ka meile riigikaitselisteks ülesanneteks lisaraha keskmiselt 9 miljonit eurot aastas eraldatud alates 2024. aastast. „See suurendab oluliselt abipolitseinike värbamise ja arendamise võimalusi, tagab esmakordselt elanikkonnakaitse valdkonnale olulise püsirahastuse ja võimaldab tugevdada siseturvalisuse asutuste endi kriisideks valmisolekut. Elanikkonnakaitse valdkonnas kaetakse hädavajalikud püsikulud kriisivarude ladudele ja sireenidele ning viiakse läbi erinevaid elanikkonnakaitse koolitusi,“ selgitas Läänemets.
Siseministri sõnul on siseturvalisuse valdkond viimase rohkem kui kümne aasta jooksul kärbitud nii õhukeseks, et kergeid kokkuhoiukohti lihtsalt enam ei olnud. „Otsisime tarka kokkuhoidu, kus teeme muudatuste tulemusena asju veel paremini ja targemalt. Selleks planeerime muudatusi, mis annavad aastatel 2024- 2027 kokku üle 7 miljoni euro suuruse kokkuhoiu. Lisaks tuleb silmas pidada, et kuna valitsemisala tegevuskulusid ei suurendata, siis peame olemasolevate vahenditega saama hakkama hüppelise inflatsiooni tingimustes, mis reaalselt tähendab 2024. aastal enam kui 16 miljoni ulatuses kokkuhoidu, et leida raha kriitiliste kulude katmiseks. Ainuüksi PPA sõidukite rendi- ja ülalpidamiskulu kasvab kütusehindade, remondi- ja hoolduskulude ja Euribori tõusu tõttu enam kui 2,5 miljonit eurot,“ sõnas minister. Ta tõi kokkuhoiu näidetena drastilise paberkirjade ja tähitud kirjade saatmise vähendamise nii valijate infokirjade ja teabelehtede näol kui ka üleüldises riigiga suhtlemises, IKT riistvara kulude ajatamise ja kohtukonvoi mahu olulise vähendamise.
„Tulemuslikuma koostöö saavutamiseks peaksime ühendama Tallinna arestimaja Tallinna vanglaga, sest seal on selleks piisavalt ruumi ja vajalik personal. Arestimaja sulgemisel saaks PPA suunata vabanenud ressursi teistesse politseitegevustesse. Olen võtnud eesmärgiks ka aastaid räägitud kohalike omavalitsuste korrakaitseametnike õiguste laiendamise, mis annaks võimaluse anda näiteks Tallinnale üle alkoholijoobes inimeste kinnipidamise ja valvamise ülesande. PPA-le jääks sellisel juhul vaid agressiivsete joobes inimestega tegelemine. Omavalitsus saaks aga pakkuda korduvalt kainestusmajja toodud inimestele vajalikke sotsiaalseid teenuseid, sest alkoholism on eelkõige haigus, mis vajab ravi, mitte karistust,“ selgitas Läänemets.
