Avaleht Haridus Lingvistikaolümpiaadil uuriti huvitavaid keelelisi nähtusi
Lingvistikaolümpiaadil uuriti huvitavaid keelelisi nähtusi

Lingvistikaolümpiaadil uuriti huvitavaid keelelisi nähtusi

15.–16. aprillil toimus Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ruumides üleriigilise lingvistikaolümpiaadi lõppvoor, kus osales 39 õpilast. Möödunud aasta novembris toimunud piirkonnavoorus osales kokku rekordilised 253 õpilast paljudest Eesti koolidest.

Lõppvoorus tuli õpilastel nelja tunni jooksul lahendada neli ülesannet, mis põhinesid mõnel tundmatul keele materjalil. Tänavu käsitleti ambae keele liikumisverbe, tõva ja bardi keele grammatikat ning tiibeti kirjasüsteemi. Ülesanded osutusid üsna ühtlaselt raskeks, nende lahendamine nõudis loogilist mõtlemist, keeliste nähtuste kirjeldamise oskust ja suurt süvenemisvõimet.

Näiteks selgus Vanuatu saarel kõneldava ambae keele puhul, et selles on liikumist tähistavatesse verbidesse kodeeritud see, kas liikumise suund on ülesmäge või allamäge. Head lahendajad avastasid, et nii tõva kui bardi keeles on olemas vokaalharmoonia, kuid selle realiseerumine on erinev. Tiibeti kirjasüsteemi ülesandest selgus, et erinevaid häälikuid märgitakse ruumiliselt eri kohtades.

Olümpiaadi üldvõitjaks tunnistati Hugo Treffneri Gümnaasiumi abiturient Rando Lukk, kes kogus 62,5 punkti. Tihedas rebimises järgnes temale 61,25 punktiga Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 10. klassi õpilane Karl-Erik Volberg ja kolmandale kohale tuli Tallinna 21. Kooli 11. klassi õpilane Orlando Merino, kes saavutas 58,25 punkti. Kõik kolm said esimese järgu diplomi. Neljanda koha ja teise järgu diplomi pälvis 50,75 punktiga Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient Ronja Niine Lõhmuste.

Kõrge tulemuse saanud neli õpilast esindavad Eestit 21.–29. juulini 2023 Bulgaarias toimuval rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil. Lingvistikaolümpiaadi täismahus tulemused ja ülesanded leiab Tartu Ülikooli teaduskooli kodulehelt.

Eesti lingvistikaolümpiaadi ühe eestvedaja Renate Pajusalu sõnul osales ka sel aastal rõõmustavalt palju 9. klasside õpilasi, kellest mõned jõudsid ka lõppvoorus päris kõrgele tulemusele. Laienenud oli ka koolide hulk, kust õpilased osalema olid tulnud. „Näib, et teaduskooli poolt sel aastal uutmoodi korraldatud piirkonnavoor laiendas ka lingvistikaolümpiaadi osalejate kodukoolide loendit,“ rääkis ta.

Olümpiaadi lõppvooru peakorraldaja Miina Norvik tõstis esile õpilastele väga meeldinud tehiskeelte loengut, mille pidas doktorant Jesse Holmes. Selgus, et paljud õpilased on ka ise püüdnud tehiskeelt koostada.

  • Lingvistikaolümpiaadi korraldas Tartu Ülikooli teaduskool koostöös eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ning maailma keelte ja kultuuride instituudiga. Olümpiaadi toetas Haridus- ja Teadusministeerium.