Euroopa Liidu suurim roheeesmärk näeb aastaks 2050. ette, et Euroopa on maailma esimene kliimaneutraalne kontinent. Seda ei ole aga võimalik saavutada ilma linnade süsteemse ja pikaajalise rahalise toetamiseta.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart esines eile Euroopa suurlinnade võrgustiku EUROCITIES aastakonverentsil, mille peateemaks oli linnade käekäik koroonakriisi ajal ja peale seda.
„Suur osa kriisiga seotud sotsiaalsetest ja majanduslikest probleemidest on linnade lahendada, samal ajal on linnade ees ka suured, kliimamuutusega kaasnevad väljakutsed. Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarve on küll suurim senistest, kuid pole selge, kas sellest piisab linnade toetamiseks,“ sõnas linnapea Mihhail Kõlvart.
Kohalikul tasandil takistab kliimaeesmärkideni jõudmist eelkõige kohalike omavalitsuste finantsiline võimetus uuenduslikke tehnoloogiaid ja lahendusi rakendada. Linnapea sõnul on Euroopa Liidu poolt linnadele pakutavad rahalised vahendid täna pigem projektipõhised ning valdkonniti killustatud. „Vajame Euroopa kliimaeesmärkide elluviimiseks uut tüüpi rahastusmudelit, mis oleks otse linnadele suunatud. Üheks võimaluseks on terviklik rahastuspakett, mis on mõeldud linnade säästva energia ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskavade loomiseks ning elluviimiseks. Eeldefineeritud toetus annaks linnadele suurema kindluse kliimastrateegia elluviimisel,“ sõnas Kõlvart.
EUROCITIES on Euroopa suurlinnu ühendav võrgustik, mille liige on Tallinn alates 1998. aastast. Tallinn kuulub praegu ka võrgustiku juhatusse.
