Avaleht Eesti elu LISAEELARVE I Riigikogus läbis esimese lugemise lisaeelarve eelnõu
LISAEELARVE I Riigikogus läbis esimese lugemise lisaeelarve eelnõu

LISAEELARVE I Riigikogus läbis esimese lugemise lisaeelarve eelnõu

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (171 SE) esimese lugemise ja määras muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. aprilli kell 9.

Lisaeelarve järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega -2,62 miljardit eurot. Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot. Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Lisaeelarve meetmete mõju kehtiva riigieelarve kuludele on kokku 513 miljonit. Sellele lisandub reservide kasutusele võtmine.

Riigieelarve nominaalne defitsiit on 10,1 protsenti SKP-st, struktuurse defitsiidi arvuks on 5,2 protsenti SKP-st. Eesootav majanduslangus toob kaasa ulatusliku maksutulude vähenemise, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid. Riigieelarve tulud langevad 11,8 miljardi euro pealt 10,2 miljardi euro peale.

Rahandusminister Martin Helme selgitas, et lisaeelarve eesmärk on koroonaviiruse pandeemiast tingitud ettenägematute kulude katmine ning majandus- ja tervisekriisis turgutada ettevõtlust ja tööturgu. Lähtuda tuleb põhimõttest, et raskel ajal tuleb majandusse vahendeid juurde süstida.

Rahandusministeerium värskendas oma kevadist majandusprognoosi teisipäeval, 31. märtsil, et võtta arvesse viimane teadmine kujunenud majandusliku olukorraga ja rahvatervise kaitsemeetmete kestuse kohta. Antud majandusprognoos ei sisalda kriisiabipaketi mõju, mida me hindame hiljem eraldi. Prognoosi oluliseks eelduseks on, et eriolukorra meetmed, mis pärsivad praegu majandustegevust, kehtivad mai lõpuni. Sellele järgneb normaalse majandustegevuse järkjärguline taastumine umbes 90 protsendini tavapärasest selle aasta lõpuks. Prognoosi kohaselt võib Eesti sisemajanduse kogutoodang langeda sellel aastal 8 protsenti. See on oluliselt rohkem, kui 18. märtsil valminud prognoos ütles – toona nägi see ette 3 protsendilist majanduslangust.

Lisaeelarve tegemisel on arvestatud muutunud majanduskeskkonnaga ning arvesse on võetud muudatused maksutulude laekumises tulenevalt uuest kevadisest majandusprognoosist (vastavalt on korrigeeritud ka maksutuludega eriseaduste alusel otseselt seotud kulusid) ning meetmete paketist. Samuti on hinnatud üle mittemaksuliste tulude prognoosid ja arvestuslike kulude eelarved ning lisaeelarvega on neid täpsustatud. Lisaeelarves on kirjeldatud abipakti erinevate meetmete rakendamise kord ja eraldatavad vahendid.

Lisaeelarve eelnõu (171 SE) läbirääkimistel võtsid sõna Kaja Kallas (RE) ja Riina Sikkut (SDE). Kallase sõnul saavad kõik aru, et kriis on eriolukord, mis nõuab erimeetmeid. Seepärast peame eelkõige nende meetmetega, mis on vajalikud. Samas peame arvestama, et jätame eelarvesse tugevusvaru. Avaliku raha jagamine nõuab läbipaistvust. Me oleme valmis koostööks, kui koalitsioon ei kasuta teerullitaktikat, ütles Kallas. Sikkut toonitas, et me peame looma ühise arusaama missuguste vahenditega kriisist väljuda. Kui meil ei ole selleks strateegilist plaani, siis me kasvatame ainult oma võlakoormust. Praegu on vaja hoida fookus kriisi lahendamisel, ütles Sikkut.

Teise lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (146 SE) olulisemad muudatused puudutavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, asendushooldusteenust ja hoolduspere vanemate toetuseid, harvikhaigustega lastele toetuste maksmist, puude ja selle raskusastme tuvastamist ning eriolukorrast tulenevate toimetulekuraskuste leevendamist.

Eelnõuga luuakse paindlikkus, mis võimaldab laste huvidest lähtuvalt suurendada hooldusperedes ja pere- või asenduskodu perekodudes kasvavate laste arvu. See on võimalik juhul, kui paigutamist vajavad ühe pere lapsed või esineb muu olukord, kui on vaja tagada laste kooskasvamise võimalus. Paindlikkus laste arvu osas võib olla oluline ka käesolevas eriolukorras. Samuti muudetakse eelnõuga minimaalset summat, millega kohalik omavalitsus on kohustatud toetama hooldusperet ühe lapse hooldamisel. Võrreldes varasemaga suureneb hoolduspere vanema minimaalne toetus või tasu kaks korda.

Eelnõuga luuakse Sotsiaalkindlustusametile võimalus hakata maksma tulevikus harvikhaigusega lastele puudega lapse sotsiaaltoetust haigusest tulenevate lisakulude hüvitamiseks ka juhul, kui neil ei ole välja kujunenud puuet. Eesmärk on võimaldada harvikhaigustega lastel, kellel ei ole välja kujunenud puude tunnuseid, kuid kelle rahaline toetamine on vajalik puude ennetamiseks, saada riiklikku toetust.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatusega antakse Sotsiaalkindlustusameti ekspertarstile võimalus tuvastada inimese puue ja puude raskusaste tööealistel inimestel terviseandmete alusel. Praegu peab taotleja puude raskusastme tuvastamiseks ise kirjeldama piirangute esinemist tegutsemisvaldkondade kaupa. Samuti võimaldatakse eelnõu kohaselt tuvastada muutumatu või progresseeruva püsiva seisundiga raske ja sügava puudega lastel puude raskusastme kestus kuni tööealiseks saamiseni. Praegu määratakse puue olenevalt raskusastmest üheks kuni kolmeks aastaks.

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus võimaldab Eesti Töötukassal põhjendatud juhtudel kasutada silmast silma nõustamisele kutsumise asemel senisest paindlikumalt töötu nõustamist telefoni teel või pöördumisega Eesti Töötukassa infosüsteemi kaudu. Lisaks sätestatakse eelnõuga erakorralistes olukordades rahaliste meetmete rakendamine eriolukorrast tulenevate toimetulekuraskuste leevendamiseks eriliselt haavatavate sihtrühmade puhul.

Läbirääkimistel võttis sõna Helmen Kütt (SDE).

Esimese lugemise läbis veel kolm eelnõu

Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-s levikuga seotud meetmed) eelnõu (170 SE).

Eelnõu välja töötamine on tingitud väljakuulutatud eriolukorrast ning eriolukorra lahendamisel üles kerkinud probleemidest, eelkõige eriolukorra ajal rakendatavate erisuste kehtestamise võimatusest kehtiva õiguse alusel. Eriolukorra ajal võib olla keeruline tagada kõigi tavapäraste menetluste kulg ja teenuste pakkumine, kuna asutustel on vaja tegeleda eelkõige eriolukorra lahendamiseks vajalike ülesannete täitmisega. Selleks, et vajaduse korral oleks võimalik teha erisusi, nähakse seadustes ette muudatused, et eriolukorra ajal oleks võimalik vajadusel näiteks menetluste kulgu pikendada või peatada.

Eelnõuga muudetakse 33 seadust, mille muudatused on oma olemuselt kolme liiki: esiteks, eriolukorra ajaks sätestatud erandid eri valdkondade lubade kehtivuse ja eri liiki menetluste kestuse ja tähtaegade osas; teiseks, eriolukorra ajaks sätestatud erandid eri asutuste ja isikute pädevuse ja ülesannete laiendamiseks.; kolmandaks, eriolukorra jaoks vajalikud, kuid sealjuures sisult püsiva loomuga muudatused.

Mitmete seaduste muutmisega nähakse eriolukorra ajaks ette ajutised erandid erinevates valdkondades kehtivate tervise- ja koolitustõendite pikendamisele. Olemasolevate tegevuslitsentside ja lubade kehtivusele leevendatakse ajutiselt kvalifikatsiooninõuded mõnedel erialadel ning lihtsustatakse mõningaid menetlusnõudeid ja -tähtaegu.  Tegemist on üksnes eriolukorra ajaks sätestatud leevendustega, mis võimaldavad, et eriolukorra ajal teatud teenuste osutamine, menetluste toimimine ning töö tegemine ei katkeks.

Eelnõus on esitatud ka sisulisi muudatusi eriolukorra lahendamise hõlbustamiseks. Korra tagamiseks ning abipolitseinike ja kaitseliitlaste paremaks kaasamiseks on ühtlustatud nende pädevusi koos politseiga korrakaitseliste ülesannete täitmisel. Sealjuures on abipolitseinike ja kaitseliitlaste korrakaitseliste meetmete kasutamist eriolukorra ajal laiendatud. Mõnedele riigiasutustele on antud eriolukorra ajaks juurde pädevusi ja kaalutlusõigust, muudetud on kohalike omavalitsuste lubatud netovõla koormust ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korda. Täpsustatud on andmetöötluse ja üldsuse teavitamise reegleid.

Eelnõus on ka seadusmuudatuse ettepanekuid, mis on ajendatud eriolukorrast, kuid millel on siiski püsiv iseloom ning mis jäävad kehtima ka tavaolukorras. Nendeks on eelkõige muudatused, mis võimaldavad õigusemõistmisel menetlustoiminguid teha distantsilt. Püsivalt on pandud ette muuta välismaalasi puudutavaid õigusakte.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kaja Kallas (RE) ja Jevgeni Ossinovski (SDE). Kallase sõnul on täiesti mõistetav, et kriisiolukorras on vaja viia sisse piiranguid. Ka kiirustades peame hoiduma rumalustest ja võltslahendustest. Ta viitas asjaolule, et ajutiste piirangute kaudu soovitakse läbi suruda kriisiga mitteseotud egoistlikke unistusi. „Ma lootsin väga, et valitsus seda kriisi ei kuritarvita, aga praegu arutlusel olev seaduseelnõu näitab midagi muud. Me ei tohi ühelgi hetkel ka selles kriisis unustada, et Eesti on parlamentaarne riik. Valitsusele täiendavate alaliste otsustusõiguste võtmine eriolukorra varjus läheb sellega vastuollu,“ ütles Kallas. Ossinovski hinnangul on esitatud kehv eelnõu, millest on kahju, sest tegu on olulise eelnõuga. Palju asju on vaja kiiresti ära otsustada. „Siin on paragrahve, mille rakendamise vajadus kriisi haldamiseks on kas küsitav või puudulik, ütles Ossinovski. Tema sõnul peame tegema korraliku „reha“ ja võtma välja eriolukorraga mitteseotud muudatused. Ta kinnitas valmisolekut teha koostööd, et viia seadusesse vajalikud muudatused.

Riigikogu määras eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. aprilli kell 10.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmine“ eelnõuga (168 OE) teeb valitsus Riigikogule ettepaneku võtta stabiliseerimisreservi vahendid kogu ulatuses kasutusele.

Riigieelarve seaduse § 71 lõike 1 kohaselt rahastatakse stabiliseerimisreservist selliseid kulusid, investeerimistehinguid ja finantseerimistehinguid, mille eesmärgiks on: üldmajanduslike riskide vähendamine;  sotsiaal-majanduslike kriiside vältimine või leevendamine; eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamine või ennetamine või kollektiivse enesekaitse lepingus ettenähtud kohustuste täitmine; finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine.

Seoses COVID-19 levikuga kehtestatud eriolukorraga võib tekkida vajadus vahendite kasutamiseks kõigil nimetatud otstarvetel. Otsuse tulemusena on võimalik kaasata  stabiliseerimisreservi vahendeid järk-järgult ning vastavalt vajadusele 2020. ja 2021. aasta jooksul.

Läbirääkimistel võttis sõna Maris Lauri (RE). Tema sõnul saab seda eelnõu paremaks teha, et ta oleks selgem, arusaadavam. „Kas peaks stabiliseerimisreservi ikkagi tühjaks tegema kohe ja kas me peaksime andma loa seda kõike kohe kasutada. See küsitavus tekib just selle tõttu, et me tegelikult ei tea ju, mis juhtub kuu pärast, poole aasta pärast. Järsku oleme siis, sügisel selles seisus, kus meil on seda raha palju rohkem vaja kui täna. Ja siis tekib küsimus, miks me andsime selle raha täna valitsuse käsutusse,“ selgitas Lauri.

Riigikogu määras eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. aprilli kell 17.15.

Valitsuse algatatud riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) eelnõusse (169 SE) on koondatud nende eriseaduste muudatused, millel on mõju lisaeelarvele, mis sisaldavad rahaliste arvestuste aluseid või määrasid ja mida tuleb lisaeelarve vastuvõtmiseks või meetmete kasutusele võtuks muuta. Samuti täiendatakse riigieelarve seadust eriolukorra tingimustes eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamist puudutavate sätetega.

Eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadust, Kaitseliidu seadust, keskkonnatasude seadust, kogumispensionide seadust, käibemaksu seadust, loovisikute ja loomeliitude seadust, maksukorralduse seadust, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust, ravikindlustuse seadust, riigieelarve seadust, riikliku pensionikindlustuse seadust, sotsiaalhoolekande seadust, sotsiaalmaksuseadust, tervishoiuteenuse korraldamise seadust, tulumaksuseadust, töötuskindlustuse seadust ja töövõimetoetuse seadust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Maris Lauri (RE) ja Aivar Kokk (I). Lauri tõi esile eelnõuga seotud vajalikud muudatused. Samas ei pidanud otstarbekaks aktsiisidega ja kogumispensioni teise sambaga seotud muudatusi. Kokk analüüsis kriisiolukorra mõju erinevate elualade esindajatele.

Riigikogu määras muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. aprilli kell 9.

Vabas mikrofonis võttis sõna Jaak Juske.

Istung lõppes kell 22.36.

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga