LISATUD LIIGUTAVAD VIDEOD I Rait Kuuse: maailm on muutumas üha mitmekesisemaks ja edu saadab meid siis, kui oleme sallivad ja hoolivad

Eesti ühiskonna vähene sallivus on viimasel ajal palju kõneainet andnud. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse ütleb, et meil on kasutamata suur potentsiaal – võrdsete võimaluste tagamine ja mitmekesisuse suurem väärtustamine võimaldaks edendada nii majanduslikku kui sotsiaalset heaolu.

„Maailm on muutumas üha mitmekesisemaks ja edu saadab meid siis, kui oleme sallivad ja hoolivad. Sotsiaalministeeriumi üks eesmärke on edendada ühiskonnas lahkust, hoolivust ja võrdset kohtlemist,“ kommenteeris sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. Tema sõnul ollakse üldiselt arvamusel, et inimesed on õnnelikumad avatud ja sallivas ühiskonnas. Avatus ja mitmekesisus meelitavad ka mujalt maailmast talente ja edumeelseid ettevõtteid, mis aitavad edendada Eesti majandust.

2019. aastal Arenguseire Keskuse tellimusel tehtud uuringust „Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga“ selgus, et Eestit iseloomustab üldine solidaarsuse vähesus – teistes uuringus vaadeldud Euroopa riikides tähtsustatakse võrdset kohtlemist kõrgemalt kui Eestis. Euroopale on iseloomulik teistele pühendumus ja võrdsuse hindamine. 1990ndatest on Eestis küll suurenenud inimeste üldine usaldus, heaolu ja sallivus, kuid mujal on need muutused olnud kiiremad ning võrdluses teiste riikidega on Eesti väärtuste osas maha jäänud.

Inimõigustest lähtuvaid väärtusi hinnatakse Eestis üha enam ning viimastel aastatel on paranenud näiteks puudega inimestele abivahendite ja ravi kättesaadavus. Nii tasub haigekassa alates 2019. aastast puuetega inimeste hambaraviteenuse eest ning ka riiklik toetus puudega lastele tõusis mullu olulisel määral. Siiski on endiselt probleemiks, et terviseprobleemidega või puudega inimestele ei ole tagatud võrdne ligipääs haridusele, sotsiaalteenustele, küllaldasele elatustasemele, sotsiaalsele kaitsele, tööle ja tervishoiule.

Meie elukeskkond ei võimalda veel kõigile puuetega inimestele iseseisva elu korraldamiseks piisavalt häid tingimusi ja see tekitab probleeme erinevates eluvaldkondades, näiteks transpordis. Kuigi ühistranspordiseadus lubab toetada riigieelarvest kohandatud ühissõidukite soetamist, pole see kohustuslik, ning enamik maakondade vahelisi liine teenindavatest bussidest on ratastoolikasutajale juurdepääsmatud. „Puuetega inimeste probleemidega oleme juba pikka aega tegelenud ja olukord on tasapisi paranenud, kuid pikk tee on veel minna. Peame õppima veel rohkem ette mõtlema ja looma sellist keskkonda, mis aitab inimestel jääda iseseisvaks ka siis, kui tekib erivajadus, näiteks vanuse tõttu,“ sõnas Kuuse.

Eesti on üks negatiivsemalt meelestatud riike Euroopas nii pagulaste kui ka üldiselt sisserände osas. Näiteks enam kui pool Eesti elanikkonnast leiab, et riik peaks senisest enam piirama erineva kultuurilise taustaga inimeste siia elama asumist. Sisserände pärast muretsevad eelkõige inimesed, kes tunnevad ennast ebaturvaliselt ega usalda teisi inimesi enda ümber, samuti need, kes toetavad sotsiaalset ebavõrdsust. Ettevaatlikkust põhjustab ka see, kui sisserändajad järgivad mõnd teist religiooni. Samas on suhtumine näiteks moslemitesse oluliselt paranenud ning üha enam inimesi tunneb end teisest rahvusest inimestega mugavalt.

„Me ei tohiks vaadelda kõiki sisserändajaid või pagulasi ühtse grupina ja selle alusel neile mingeid omadusi omistada. Peaksime rohkem märkama inimest ennast, teiste kultuuride positiivset mõju ning seda, kui palju  erinevad inimesed meie majandusse panustavad,“ ütles Kuuse. Uuringu järgi tajuvadki sisserännet kasulikumana eestimaalased, kel on rohkem olnud kontakti välismaalastega. Seega võib eeldada, et inimesed on ettevaatlikud nendega, kellega ei olda harjunud ja eelarvamused võivad viia diskrimineerimiseni.

Olgugi, et hoiakud seksuaalvähemuste osas on aastatega muutunud paremaks, näiteks on tõusnud kooseluseaduse toetajate hulk, ei pea endiselt paljud inimesed homoseksuaalsust vastuvõetavaks.

„Aja jooksul on suhtumine seksuaalvähemustesse õnneks muutunud sõbralikumaks, kuid stereotüüpide murdmine ja mõistmise edendamine peavad jätkuma,“ sõnas Kuuse. Nagu ka teistes riikides on Eestis solidaarsemad naised ja kõrgema haridustasemega inimesed.

„Iga inimene on väärtuslik ja just erinevused muudavad meid ühiskonnana targemaks, tugevamaks ja edukamaks. Inimestena oleme kõik erinevad oma teadmiste, kogemuste, välimuse ja valikute poolest, kuid kõik me oleme sama palju inimesed. Võrdne kohtlemine tähendab seda, et meie erinevusi võetakse ühiskonnaelu korraldamisel arvesse – see loob  paremini toimiva ühiskonna,“ ütles Kuuse.

Sotsiaalministeerium seisab selle eest, et igaüks saaks elada turvalist ja head elu, kartmata diskrimineerimist või kiusamist. 6. jaanuarist 16. veebruarini kestev kampaania “Kõik on erinevad, kuid sama palju inimesed” kutsubki üles lahkusele ja mõistmisele teiste inimeste suhtes, kes võivad meist erineda. Kampaaniaga soovitakse tõsta teadlikkust võrdsest kohtlemisest ja näidata vähemustesse kuuluvate inimeste panust meie ühiskonda.

Mõtlemapanevaid ja südamlikke lugusid näeb Sotsiaalministeeriumi veebilehel.