Kandidaate saab esitada veebruari lõpuni, 2023. aasta toidupiirkonna tiitel antakse üle maikuus. Toidupiirkonna valimise eesmärk on tõsta esile erinevate paikkondade omanäolist toidukultuuri.
Toidupiirkonna konkurss annab kohaliku elu edendajatele võimaluse mõelda läbi piirkondlikud toidukultuuri eripärad, kutsuda kokku aktiivsed ettevõtjad ja luua üheskoos maitseterohke sündmuste kava terveks aastaks. „Lisaks pärandi esile tõstmisele tekib soodne pinnas uute toiduga seotud traditsioonide algatamiseks, mille kaudu näidata paikkondlikke eripärasid ka laiemalt,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.
Ettepaneku toidupiirkonna konkursile saab esitada organisatsioon, kes on valmis võtma 2023. aasta Eesti toidupiirkonna koordineerija rolli. Ettepaneku võivad esitada koostöös ka mitu organisatsiooni, kes on nõus toidupiirkonna eestvedamisse panustama ning kes on seadnud üheks eesmärgiks kohaliku toidu ning toidukultuuri edendamise ja tutvustamise. „Tähtis on tahe tutvustada oma piirkonda kohaliku toidu kaudu ning tuua esile just selle piirkonna parimad ja põnevaimad maitsed. Eduka programmi koostamine eeldab head koostööd kohalike toidutootjate ja toidupakkujate vahel, kes üheskoos peavad suutma veenvalt oma piirkonna toidu lugu rääkida,“ ütles minister Kruuse.
Veebruari jooksul esitatud ettepanekud vaatab läbi toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Toidupiirkonna tiitli ja maitsete aasta rändkahvel antakse uuele piirkonnale üle maikuus. Kaheksandat korda toimuva toidupiirkonna tiitli varasemad kandjad on Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu, Läänemaa, Põhja-Eesti. Praegu kannab tiitlit veel Järvamaa, kes piima ja piimasaaduste esile tõstmiseks registreeris toidupiirkonna kaubamärgina tunnustoote – pokteili ehk piimatootel põhineva kokteili, millega pälviti ka Patendiameti novembrikuu kaubamärgi tiitel.
Täpsem teave ettepanekute esitamise ja varasemate toidupiirkondade kohta on SIIN!
