MAJANDUSAASTA ARUANNE I Linnavolikogu kinnitas majandusaasta aruande: Tallinna finantsseis on hea
Tallinna linnavolikogu kinnitas eilsel istungil Tallinna 2019. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande. Aruande kohaselt oli möödunud aasta lõpu seisuga pealinna finantsseisund väga hea – linna konsolideerimisgrupi tulemiks oli 114 miljonit eurot, bilansimaht 1,75 miljardit ja netovara 1,36 miljardit eurot.
Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik ütles, et Tallinna jaoks on kindlasti positiivne, et kriisi siseneti finantsvõimekuse mõttes väga heas seisus, kuid eelmise aasta numbrid ning eelarvega tagatud teenused ja investeeringud ei pruugi sel aastal samas mahus teostatavad olla. „Kui me vaatame selle aasta esimese kvartali numbreid, siis ega need väga hullud ei ole, kuid tegelikult on kõikides omavalitsustes aprillis-mais olnud maksulaekumine miinuses. Milliseks kujuneb käesoleva aasta seis, on raske veel ennustada, sest kriis on mõjutanud kõiki valdkondi ja kindlasti peab ka linn tegema korrektuure, prioriteete üle vaatama ja kokkuhoiukohti leidma. Tänu eeskujulikule finantsdistsipliinile ning kõrgele krediidireitingule on Tallinnal võimekust nende väljakutsetega hakkama saada,“ lausus Terik.
Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimehe Anto Liivati sõnul on linna majanduslik seis hea ja raamatupidamine korras. „Nii linna kui ka linna konsolideerimisgrupi tugev finantspositsioon loob eeldused ka rasketel aegadel linlastele vajalike teenuste heal tasemel osutamiseks. Siiski ei tähenda korras raamatupidamine automaatselt seda, et juhtimiskvaliteet pealinnas oleks ühtlaselt kõrge,“ ütles Liivat.
„Pealinna vara sihipäraseks, otstarbekaks ja tulemuslikuks kasutamiseks tuleb revisjonikomisjoni ettepanekute kohaselt hinnata Tallinna linna valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute tegevuse vajalikkust kohaliku omavalitsuse eesmärkide saavutamiseks, õppida oluliselt paremini kasutama suurandmeid avalike teenuste osutamiseks, koondada tugiteenused kompetentsikeskustesse, laiendada ühishankeid ja ajakohastada linnavara haldamist. Pean oluliseks, et pandeemia mõjudega kohanemisel ei unustaks linnavalitsus liikuda edasi suurte arendusprojektidega ning arvestaks nendega linna 2021. aasta eelarve koostamisel,“ lisas Liivat.
Möödunud aastal tegi linn märkimisväärseid investeeringuid ja seda enam kui 95 miljoni euro ulatuses. Kõige rohkem panustati teede ja tänavate remonti – 46 protsenti ja haridusse 29,4 protsenti.
Eelmisel aastal valminud suuremad investeeringuobjektid olid Reidi tee, Paagi 10 munitsipaalmaja, kultuurikeskus Kaja ja Mustamäe linnaosa valitsuse uus hoone, Männikäbi lasteaed ja Sitsi lasteaed. Nii nagu 2018. aastal, nii ka möödunud aastal ei võtnud linn välja eelarves investeeringute katteks planeeritud laenu ning linna netovõlakoormus langes aasta lõpu seisuga 16,9 protsendile.
Tallinna linna 2019. aasta tegevustulud olid 762 miljonit eurot, millest suurima osa ehk 67,2 protsenti moodustasid maksutulud, saadud toetused 20,3 protsenti, tulu kaupade ja teenuste müügist ning muud tulud kokku 12,5 protsenti. Tegevustuludest oli suurim kasv maksutuludes ja saadud toetustes – 2018. aastaga võrreldes suurenesid maksutulud 50 miljoni euro võrra ning toetusi saadi enam 9 miljoni euro ulatuses.
Linna tegevuskulud kokku olid 662 miljonit eurot, sellest 43,7 protsenti moodustasid tööjõukulud, antud toetused 17,7 protsenti ja muud tegevuskulud 32,6 protsenti. Konsolideerimisgrupis töötas 2019. aastal kokku üle 19 000 töötaja, sellest linna asutustes kokku üle 12 000 töötaja, millest ligi 9000 töötajat töötas linna haridusvaldkonnas.
Rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch Ratings tõstis 2019. aastal linna krediidireitingu tasemele „AA-“ ning kinnitas selle väljavaate stabiilsena. Reitinguagentuur tõi oma analüüsis välja jätkuvalt paranenud linna põhitegevuse tulemi, kõrge likviidsuse, mõõduka otsese võlakoormuse, mitmekesise majanduse ning stabiilse regulatiivse keskkonna.
