MEIE EESTI I Riigikogu esimees Jüri Ratas: 24. veebruar saab olema headuse päev!
Riigikogu esimees Jüri Ratas ütles Eesti Vabariigi aastapäeva hommikul toimunud pidulikul riigilipu heiskamise tseremoonial, et kuigi 24. veebruari tähendus on meiegi jaoks muutunud, ei loovuta me Eesti kõige olulisemat tähtpäeva kurjusele, vaid see jääb tähistama vabadust.
Ratas ütles Kuberneri aias toimunud tseremoonial, et kui me aasta tagasi heiskasime Pika Hermanni torni Eesti Vabariigi sünnipäeva auks oma sinimustvalge lipu, oli Venemaa mõni tund varem tunginud kallale oma naaberriigile Ukrainale. „Putin alustas täiemõõdulist vallutussõda, mille sarnast 21. sajand ei tunne. Tol päeval purunes lootus, et suured sõjad Euroopas on jäänud igaveseks minevikku,“ ütles ta.
Tema sõnul on see tõehetk meile kõigile: kui peaks langema Ukraina, siis võib sama saatus taas kord oodata mitmeid Euroopa riike ja rahvaid. „Ukraina võitleb mitte ainult oma riigi, rahvuse ja kultuuri püsimise, vaid meie kõigi eksistentsi eest. Täna kinnitame üheselt – Eesti ja meie liitlaste toetus Ukrainale kestab seni, kuni Ukraina on selle sõja võitnud,“ lausus Ratas.
Täna kinnitame üheselt – Eesti ja meie liitlaste toetus Ukrainale kestab seni, kuni Ukraina on selle sõja võitnud!
Riigikogu esimees märkis, et on isiklikult korduvalt Ukrainas viibides näinud ukrainlaste kaitsetahet, vastupidavust, sihikindlust ja tänulikkust selle eest, mida Eesti riik ja Eesti inimesed on Ukrainale andnud. „Ka meie teame sõprade ja liitlaste olulisust. 24. veebruaril 105 aastat tagasi rajasime oma riigi ning kindlustasime selle iseseisvuse Vabadussõjas tänu Eesti inimeste ja meie sõprade pingutustele, ohverdustele ja toele,“ ütles ta.
Ratas nentis, et 24. veebruari tähendus on meiegi jaoks jäädavalt muutunud. „Kuid ma keeldun loovutamast Eesti Vabariigi kõige olulisemat tähtpäeva kurjusele. 24. veebruar ei saa olema terrori ja hirmu päev. See saab olema headuse päev, kus vaatamata hävitustööle ja soovile alistada võitis inimeste südamlikkus ja abivalmidus. See saab olema julguse päev, sest 24. veebruaril astuti vastu ülekaalukale vaenlasele kartmatult ja ennastsalgavalt. See saab olema ühtsuse päev, sest liitis kõik need, kes hindavad vabadust, inimlikkust ning õigust elule ja rahule. See saab olema õigluse päev, sest need, kes kurjuse valla päästsid, saavad karistatud,“ ütles ta.
24. veebruar ei saa olema terrori ja hirmu päev. See saab olema headuse päev, kus vaatamata hävitustööle ja soovile alistada võitis inimeste südamlikkus ja abivalmidus.
Ratas lisas, et selline on ja selliseks jääb meie sünnipäev meie ja tulevaste põlvede jaoks üle kogu maailma. „Ja selle nimel seisame kindlameelselt nii kaua, kui on vaja. 24. veebruar on tähistanud ja jääb tähistama vabadust,“ ütles Riigikogu esimees lipuheiskamisel.
Kuberneri aias toimunud pidulikul lipuheiskamise tseremoonial ütles õnnistussõnad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ning Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti luges ette EMTA lavakunstikooli XXXI lennu III kursuse üliõpilane Hele Palumaa. Eesti Meestelaulu Seltsi kooride ja Tallinna politseiorkestri esituses kõlasid Enn Võrgu „Eesti lipp“ Martin Lipu sõnadele, Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit“ Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele, Viktor Konstantin Oxfordi „Jää vabaks, Eesti meri“ ning Raimund Kulli „Kodumaa“ Mihkel Veske sõnadele.
Jüri Ratase kõne!
Head Eestimaa inimesed! Kallid Eesti sõbrad ja külalised!
Kõik siinviibijad, aga ka kõik teised, kes lähemal või kaugemal Eestit oma koduks peavad või kelle saatus Eestiga seotud!
Kui me aasta tagasi heiskasime siinsamas, Pika Hermanni torni Eesti Vabariigi sünnipäeva auks oma sinimustvalge lipu, oli Venemaa mõni tund varem tunginud kallale oma naaberriigile Ukrainale – Putin alustas täiemõõdulist vallutussõda, mille sarnast 21. sajand ei tunne. Tol päeval purunes lootus, et suured sõjad Euroopas on jäänud igaveseks minevikku.
See on tõehetk meile kõigile: kui peaks langema Ukraina, siis võib sama saatus taas kord oodata mitmeid Euroopa riike ning rahvaid. Ukraina võitleb mitte ainult oma riigi, rahvuse ja kultuuri püsimise, vaid meie kõigi eksistentsi eest. Täna kinnitame üheselt – Eesti ja meie liitlaste toetus Ukrainale kestab seni, kuni Ukraina on selle sõja võitnud. Olen isiklikult korduvalt Ukrainas viibides näinud ukrainlaste kaitsetahet, vastupidavust, sihikindlust ja loomulikult tänulikkust selle eest, mida Eesti riik ja Eesti inimesed on Ukrainale andnud. Ka meie teame sõprade ja liitlaste olulisust. 24. veebruaril 105 aastat tagasi rajasime oma riigi ning kindlustasime selle iseseisvuse Vabadussõjas tänu Eesti inimeste ja meie sõprade pingutustele, ohverdustele ja toele.
Jah, 24. veebruari tähendus on meiegi jaoks jäädavalt muutunud. Kuid ma keeldun loovutamast Eesti Vabariigi kõige olulisemat tähtpäeva kurjusele! 24. veebruar ei saa olema terrori ja hirmu päev. See saab olema headuse päev, kus vaatamata hävitustööle ja soovile alistada, võitis inimeste südamlikkus ja abivalmidus. See saab olema julguse päev, sest 24. veebruaril astuti vastu ülekaalukale vaenlasele kartmatult ja ennastsalgavalt. See saab olema ühtsuse päev, sest liitis kõik need, kes hindavad vabadust, inimlikkust ning õigust elule ja rahule. See saab olema õigluse päev, sest need, kes kurjuse valla päästsid, saavad karistatud.
Selline on ja saab olema meie sünnipäev – 24. veebruar – meie ja tulevaste põlvede jaoks üle kogu maailma. Ja selle nimel seisame kindlameelselt nii kaua, kui on vaja. 24. veebruar on tähistanud ja jääb tähistama vabadust!
Kallis Eesti rahvas! Head siinviibijad!
Meie kallis Eesti riik tähistab täna oma 105. sünnipäeva. Oleme jõudnud heaoluriikide liigasse, kuigi meie maal on veel palju ühiskondlikku ja piirkondlikku ebavõrdsust. Meil tuleb tõsiselt pingutada oma inimeste toimetuleku tagamiseks mitme samaaegse kriisi ajal. Samas oleks ülekohtune kõigi elavate ja juba lahkunud põlvkondade suhtes, kui keelduksime nägemast, kui meeltülendavaks on muutunud meie Eestimaa. Ei saa tõesti jätta kordamata rahvakirjanik Hando Runneli poeemist „Ilus maa“ selle hümnilisi lõpuridu: „Ilus, ilus, ilus on maa. Ilus on maa, mida armastan.“
Jätkugu seda armastust meile kõigile. Jätkugu meelekindlust ületada vastuolusid ja raskusi. Jätkugu visadust ja kannatlikkust vabaduse triumfi saabumiseks ning rahu taastumiseks. Olgu meile eeskujuks ukrainlaste ja meie esivanemate vaprus. Olgem ise ühtsed ning tegusad oma tuleviku tagamisel.
Ilusat ja väärikat pidupäeva meile kõigile!
Elagu Eesti! Elagu Ukraina! Elagu vabadus!
