Menetlusse võeti heaolu arengukava: riik peab tegema kõik, et ei tekiks ohtu elule ja tervisele
Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse valitsuse 3. veebruaril läbivaatamiseks esitatud „Heaolu arengukava 2023-2030“ ning määras juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.
Heaolu arengukava 2023–2030 on eelmise samanimelise arengukava jätk, mis suunab töö- ja sotsiaalvaldkonna sihte järgmisel kaheksal aastal ning katab tulemusvaldkonda „Heaolu“, mis on üks 17-st riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonnast.
Arengukavas on defineeritud heaolu Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade – laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine – kaudu. Kuigi inimese heaolu on mõjutatud ka inimese tervislikust seisundist, tegeleb tervise valdkonna eesmärkidega süvendatult Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, mis käsitleb terviseriskide, tervislike eluviiside ja keskkonnatervise edendamist ning tervishoiusüsteemi korraldamist.
Heaolu arengukava kirjeldab olulisemaid väljakutseid, seab strateegilised eesmärgid ja määrab nende saavutamiseks vajalikud muutused aastatel 2023–2030, arvestades sealjuures nii riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud sihtidega, (eelkõige sihid „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ja „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“) kui ka ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega ning Euroopa Liidu suundade ja rahvusvaheliselt võetud kohustustega.
- Arengukavas kirjeldatud eesmärkide ja probleemide puhul tuleb tagada pakutavate sotsiaalteenuste toimepidevus ehk pakkuda inimestele olulisi teenuseid nii tavaolukorras kui kriisi- ja eriolukorras. Riik peab tegema kõik, et ei tekiks ohtu elule ja tervisele.
